Ootamatu asjaolu

Läksin eksamile. Mõtlesin, et kasulik oleks eksamiruumi ukse taga lugemiseks palju materjali kaasa võtta. Ma siiski ei võtnud. Olime ühes ülikooli õppehoone ruumis ja ootasime eksami algust. Eksam oli vist juba alanud, aga õpetaja ei tulnud meid kutsuma, vaid me pidime ise tema juurde minema. Sain õpingukaaslaste jutust teada, et eksamil peab ette näitama ka kirjandi. Ütlesin, et siis ma ei teegi täna eksamit, vaid poole aasta pärast, ma polnud kirjandit kirjutanud. Mulle öeldi, et ma võin eksamil vabandada, et ma toon kirjandi hiljem. Vastasin, et ei, see oli juba varasemaks tunniks öeldud, et tuleb kirjand kirjutada, ma arvasin ainult, et see on möödas. Õpetaja Kalme on öelnud, et kui kodutöö on kolm tundi järjest tegemata, siis on hinne üks. Ma kirjutan kodus, mitte siin, kodus saab vaadata, millised tõlkevead arvuti alla joonib. Aga kui ta peaks joonima ka sõnade järjekorra vigu, siis ei saa sõnaraamatust vaadata, milline on õige sõnade järjekord. Mari L. vastas, et sõnade järjekorra vigu võibki parandama jääda. Mõtlesin, et minu magistritöö juhendajal on täna vastuvõtu aeg, käin hoopis tema juures.