Elu elektroonikaga

Istuti tumbadel ja vaadati televiisorit. Klaus ütles, et koer on tema vastu sõbralik ainult siis, kui tema jalg lapse jalaga kokku puutub, sest siis peab koer neid üheks inimeseks. Panin pikenduseks kolmandana enda jala juurde. Vaatasin oma vana elektronmängu. Ma ei mänginud mängu praegu tõsiselt, vaid mäng oli mul külgepidi ees. Mõtlesin, et nii saab mäng kiiresti läbi, aga üllatuslikult õnnestus mul selles oma autoga edukalt sõita. Võibolla üks auto küll tegi avarii, aga teise oma autoga ma liikusin vähemalt edukalt.

*

Vaatasin ühte oma võrgukontot. Seal oli linke erinevate riikide isikutele. Ohutuse suurendamiseks pakuti linke ainult nendele isikutele, keda ma olin varem klikkinud. Teisel minu võrgukontol olid umbes samad lingid. Sain teada, et Kohtla-Järvel hakkab ilmuma uus venekeelne ajaleht. Vaatasin selle esimest numbrit. Ütlesin ka Kristerile, et ta seda uudist vaataks, sest ta oli ajakirjanik. Ta vaatas huviga, aga varsti selgus, et ta oli sel teemal juba teisest ajalehest uudist lugenud.

Läbi raskuste edasi

Meenutasin, kuidas ma magistrieksamit tegin. Ma pidin selle hiljem tegema teist korda uuesti, ainult sellepärast, et ma ei saanud esimesel katsel viit. Või võibolla ma sain esimesel katsel kolme ja teisel nelja. Juhendaja jättis mind ainult sellepärast juhendatud magistrantide nimekirjast välja, et ma ei saanud viit. Ühel teisel magistrandil oli eksami sooritamine veel raskem, tema pidi pingutama, et nelja saada. Tol ajal ei olnud minu mõtlemine veel eriti arenenud, aga mul oli võimas aju olemas, kui ma hiljem mõtlema hakkasin, ei saanud enam keegi mulle vastu. Mõtlesin muuhulgas välja väga häid luuletusi. Ma ei olnud enam luulekogusid avaldanud, aga olin mõnele inimesele kirjaga väga häid luuletusi saatnud. Kuigi ma ei saanud juhendajaga hästi läbi, tunnistasin mina kõiki olulisi inimesi. Seetõttu mõtlesin Helinale kirjutada, et ta võiks ka oma perekonnaliikmeid tunnistada.

Kuningas poollahtisel liinil

Etteantud käigud:
1. d4 Rf6 2. c4 e6 3. Rc3 Ob4

inimene - arvuti
Analüüs käikude tagasivõtmisega.
4. Lc2 d5 5. a3 Oc3+ 6. Lc3 Re4 7. Lc2 Rc6 8. Rf3 Lf6 9. e3 Lg6 10. Rh4 Lg4 11. g3 Rf6 12. Og2 g5 13. h3 Lh5 14. Rf3 Od7 15. Od2 0-0-0 16. 0-0 dc 17. Lc4 Re4 18. Vac1 f5 19. Oa5 Rd6 20. Lc2 Rb5 21. a4 Rd6 22. Od2 Re4 23. b4 a6 24. b5 ab 25. ab g4 26. hg Lg4 27. Re5 Le2 28. Oe4 Lb5 29. Rc6 Oc6 30. Oc6 Lc6 31. Lc6 bc 32. Vc6 Vd6 33. Vfc1 Vc6 34. Vc6 Kd7 35. Vc5 h5 36. Oa5 c6 37. Od2 Vb8 38. Kf1 Vb5 39. Vb5 cb 40. Ob4 ja must sai 65. käigul mati.

Ülikool ja sõjavägi

Mina ja Maaja õppisime samast matemaatikaõpikust, aga erinevatest eksemplaridest. Maaja tahtis, et ma enda eksemplari täpselt kirjeldaksin, et kontrollida, et eksemplarid ei ole läinud vahetusse. Olin teinud hiljuti ülikooli matemaatika sisseastumiseksami, et vaadata, kas ma veel kuskile peale ajaloo sisse saaksin. Üllataval kombel olingi matemaatikasse sisse saanud. Mõtlesin, et nüüd peaks seda ainet õppima ka hakkama, et vaadata, kas ma suudan veel mõne osakonna peale ajaloo oma lõpetada. Aga terviseprobleemid oleks võinud õppimise raskeks teha. Klaus ütles, et kui Tõnu ka matemaatikasse sisse sai, siis tema enam matemaatikat õppida ei viitsi. Valmistusin sõitma Paidesse. Aga võibolla oleks pidanud sõitmata jätma, sest võibolla mulle oli tulnud kutse sõjaväekomissariaati, Paides ei oleks ma seda näinud.

Taani ja Eesti keskajal

„Ajalooline Ajakiri“ 2022, 2/3 (180/181). Taani ja Eesti keskajal.

Mihkel Mäesalu ja Stefan Pajung on kirjutanud numbrile lühikese sissejuhatava artikli, milles tutvustavad numbri teemat. Numbrisse ei ole võetud 16. sajandi Taani aega Saaremaal. Mõne periodiseeringu järgi see keskaeg oleks, aga praegu levinud Eesti keskaja periodiseeringu järgi Eesti keskaeg mitte. Taani ja Eesti ajaloo põhjal saab aga keskaega periodiseerida erinevalt, sest Taanis on keskaja algus varasem. Eestis algas keskaeg siis, kui läänepoolsed rahvad Eestit vallutama tulid. Tsivilisatsioonide piiridel olevat sõdu rohkem, aga Kaido Jaansoni õpetuse järgi vähearenenud maal tsivilisatsiooni ei olegi, siis tuleks tsivilisatsioonide kokkupõrke asemel võibolla rääkida tsivilisatsiooni ja kultuuri kokkupõrkest. Ja tsivilisatsioonide kokkupõrge võib ka vahel väljenduda nende väiksemate osade kokkupõrkena.

Thomas Riis kirjutab teemal, kas Eestimaa oli koloonia või Taani kuningriigi osa. Selles ei ole olnud alati üksmeelt, aga artikkel jõuab järeldusele, et Eestimaast Taani kuningriigi osa sai. See tuletab meelde, et Eesti taasiseseisvumise perioodil oli palju juttu teemal, et de facto ja de jure ei pruugi alati kokku langeda. Kui ka juriidiliselt oldi Taani kuningriigi osa, on uurimatagi selge, et taanlaste enamusega maa mere ühel kaldal ja eestlaste enamusega maa mere teisel kaldal ei saanud olla täpselt ühesugused.

Kurt Villads Jensen kirjutab Taani kuningas Valdemar II-st sõdijana. Ta tahtis sõdida nii eestlastega kui ka Pühal Maal islamiusulistega. Vanasõna ütleb, et vaenlase vaenlane on sõber. Siis võiks mõelda, et Muistse vabadusvõitluse ajal olid eestlaste liitlased islamiusulised, kes hajutasid kristlaste jõudusid. Kuid ühes sõjas osalemine võib anda ka järgmise sõja jaoks väljaõppe ja sõdimisharjumuse. Vahel sõdisid kristlased ka omavahel.

Tiina Kala kirjutab Lüübeki õigusest ja Taani ajal linnadele antud privileegidest. Olen küll juba koolis õppinud, et Lüübeki õigus on kehtinud ka Eesti linnades, aga siis veel ei teadnud, et Lüübek on olnud Taani võimu all. Taani piirid ei ole olnud alati ühesugused, siin numbris on juttu Taani Põhja-Saksamaa valdustest ja mujalt mäletan ka tema praeguse Lõuna-Rootsi valdusi. Artiklis kirjutatakse, et kui valitseja andis linnale õiguse, siis linn tegi selles omavoliliselt muudatusi. Mõtlesin, et kui kirjaoskamatus oli suurem, siis oli ilmselt seaduse kehtivus väiksem. Praegu võib küll probleemiks olla, et seadusi on nii palju, et kõiki ei jõua läbi lugeda. Keskajal ei oleks piisanud ka kõigi inimeste lugema õpetamisest, kui ei olnud nii palju pärgamenti, et kõigile lugemiseks teoseid hankida.

Juhan Kreem kirjutab 16. sajandi esimesest poolest, kui Eestis polnud parajasti Taani võimu, aga siia sattus Taani sõjalaev Maria. Laeva nimi tuletab meelde, et veidi varem oli Kolumbuse laeva nimi ka Santa Maria. Artikli järgi käis laevu sadamas palju, aga selle laeva kohta on rohkem kirjalikke allikaid. Üks põhjus on, et ta oli keskmisest suurem laev – 500 meeskonnaliikmega. Mereromaanides kirjutatakse väiksematest laevadest, mille meeskonnaliikmeid jõuab ühekaupa tutvustada. Sõdimiseks on ilmselt rohkem inimesi vaja kui kaubaveoks või vaalapüügiks. Artiklis uuritud laeva kohta tekitas kirjalikke dokumente ka see, et teda oli vaja remontida, nagu ka sõjad tekitavad kroonikaid, kuigi võivad ka raamatukogusid hävitada.

Madis Maasing kirjutab umbes samast perioodist. Selgub, et Taani võimu Saaremaale tulekul oli ka eellugu. 16. sajandi esimesel poolel kuulutas keiser Taani kuninga siinsete piiskopkondade kaitsjaks ja kõne all oli Saaremaa tulevik. Kui Venemaa tuletas meelde, et Tartu on varem kuulunud Kiievi võimu alla, siis meenutati ka, et Eestimaa on kuulunud Taanile ja võiks jälle tema omaks saada. Taani oli ju maa ise ära müünud. Tagasisaamine saaks küll käia nii sõjalisel kui ka rahumeelsel teel. Ülikooli ajal mängisin arvutimängu Rise of the West, kus Venemaa kippus kogu aeg Taanit vallutama. Meri on tõesti ajaloos sõjakäike soodustanud, aga teist pidi.

Salajased asjad

Elati suures hoones. Lapsed teadsid maa-alust käiku, mille kaudu sai hoonest põgeneda. Aga kui nad oleks sellesse käiku läinud, oleks käigu ava jäänud nähtavale ja täiskasvanud oleks saanud hakata neid jälitama.

*

Istusin koolitunnis. Mul oli klade, millesse ma joonistasin ja kirjutasin huvitavaid asju. Õpetaja tahtis kladet enda kätte saada. Ma polnud nõus andma ja peitsin selle lauasahtlisse. Õpetaja ütles, et ma ei kirjutaks koolivihikusse asju, mida ma pole nõus näitama.

Vägede väljaminek

Tormasime Tartu piiri suunas, et jõuda järele Eestist lahkuvatele Vene vägedele. Nad oleks muidu lahkunud ilma lepinguta, aga soovisime, et nad lepingu ka alla kirjutaksid. Meie soovil nad kirjutasid, aga leping tuli venelase moodi, et nad ei mõistnud okupatsiooni hukka, vaid teatasid ainult vägede lahkumisest. Suurem osa vägedest oli lahkunud juba varem, praegu sõitsid minema veel kaks viimast sõidukit. Kolmanda sõidukina hakkas Krister sõitma lahkuvate vägede ees. Mõtlesin, et Krister tahtis nooremana saada kapteniks, nüüd ta saabki laeva juhtida. Tema sõidukit ei nimetatud siiski laevaks, vaid autoks. Mõne aja pärast oli märgata esimeste vastutulevate venelaste Eesti-vaenulikumaks muutumist, kuigi see polnud veel massiline. Hiljem oli see muutunud massiliseks. Algul olid venelased Jeltsinist vaimustuses, sest lootsid, et ta toob neile rikkuse, kui rikkust ei tulnud, hakkas suhtumine muutuma.

*

Leidsin poest kõrsikuid. Panin mõned neist ostukorvi ja ühte hakkasin juba sööma. Kassasse jõudes ütlesin, et ma sõin juba pool kuni poolteist ära. Müüjad rääkisid, et kõrsikuid ostetakse teisiti, need tuleb panna kilepakendisse. Vastasin, et vanasti ostsime neid sageli ja siis kilepakendeid ei olnud.

*

Läksin juuksurisse. Üks töötaja küsis, kas ta lõikab mul juukseid kolmandat korda. Vastasin, et ma osasid nägusid mäletan, aga tema oma mitte.

Kohad ja kaardid

Käisime vahel Meelvalt suuremas asulas. Meenutasin, et vanasti olime nõrgemad ja läksime jalgrattaga, nüüd käisime jala. Püüdsin kaardi pealt Meelvat leida. Arvasin Meelva järve leidvat, aga sellel oli kaardil teine nimi. Seal oli teine suur asula ka lähemal kui ma arvasin. Siis selgus, et see ei olnud siiski Meelva järv, vaid Meelva järv oli teises kohas. Ja järve äärde oli Meelva asula ka peale märgitud. Rääkisin, et ma olen hakanud kaardilt kohti rohkem kraadide järgi otsima. Sellel kaardil on see võimalik, sest kraade on tihedalt, ENE kaartidel on vahed liiga suured.

Vastased leitud

Täna mängisin Vint.ee-s kaks välkmalepartiid ja kaotasin mõlemad. Esimeses reitinguarevstuslikus mängus panin avangus lipu kuningaga samale diagonaalile, vastane käis sellele diagonaalile oda, mille peale ma alistusin. Teises mittereitinguarvestuslikus mängus käisin ratsu liinile, kus ta võttis etturilt kaitse ära. Vastase etturid hakkasid edasi marssima ja alistusin seetõttu, et mul oli lõppmängus vanker ja ettur vähem.

Muutuv tegevuskoht

Igaüks võis valida endale ühe foto. Valisin sellise, millel oli palju nappides riietes tüdrukuid. Mõtlesin, et parem oleks olnud võtta lillepilt, nüüd ma ei saa oma fotoalbumit enam teistele näidata. Üks fotol olev tüdruk oli mulle tuttav, ta oli vist juba peole saabudes nappides riietes. Olin Meelval. Ma polnud täna veel elumajas viibinud, see oli nüüd rohkem pererahva maja, ma ei teadnud, kas seal tohib veel käia. Praegu läksin ettevaatlikult elumaja uksele. Vastu tuli perenaine. Ta rääkis ühest haigusest. Olin suure poe ostusaalis. Saali ilmus koer, seetõttu püüdsin sealt põgeneda. Tahtsin jõuda ühte teise ruumi, aga enne pidin labürindis teed otsima.

Paranedes kooli

Läksin klassi 308. Olin seni istunud keskmise rea esimeses pingis Eriku kõrval, aga täna istus tema kõrval Jürgen I. Ma olin vahepeal haige olnud, seetõttu oli vist Jürgenil harjumuseks saanud minu koha peal istuda. Seetõttu suundusin uksepoolsesse ritta. Selle tagant kolmandas pingis istusid kõige tagumistena Ariel ja Lauri K. Ma ei tahtnud Arielile liiga lähedale istuda, seetõttu valisin endale kõige viimase pingi, nii et eelviimane jäi vahelt tühjaks. Tunni alguses läks kolm õpilast õpetaja Volmeri juurde vabandama, et neil ei olnud õpitud. Mul ka ei olnud õpitud, aga mina vabandama ei läinud. Mõtlesin, et tuleb mis tuleb. Istusin aknapoolse rea tagumises pingis, kui õpetaja kutsus mind vastama. Tõusin püsti ja ütlesin, et ma võin proovida vastata, aga ma olen veel haigusest nõrgestatud. Läksin klassi ette. Õpetaja ütles, et kui ma haige olin, siis ta mulle hinnet ei pane, aga ma pidin ikkagi rääkima, mida ma tean. Teised õpilased lahkusid tunnist, sest see sai läbi. Rääkisin, et ma ei jõua alati kõike õpitud, inglise keeles antakse nii palju õppida, et vahel teiste aineteni ei jõuagi. Mul ei püsi õpitu meeles, ma olen eesti keele eksami viiele teinud, aga hiljem grammatikareeglid ära unustanud ja samasuguste asjade eest kahe saanud. Õpetaja vastas jajah.

Võõrkeeltes lobisemine

Eesti keeles rääkides ei tundu tehisintellekti vastused väga targad, aga eile mõtlesin, et kõige parem on temaga võõrkeeles kirjutamist harjutada. Öösel esitasin talle pikalt saksakeelseid ja täna hommikul ungarikeelseid küsimusi. Saksa keeles rääkisin temaga enam-vähem vabalt, ungari keeles pidin mõtlema, mida ma oskan küsida ja vastuseid sõnaraamatuga tõlkima.

Nõrgestamiselt aktiivsusele

Täna läks arvuti matši 6:0 juhtima. Toon ära mängujärgse analüüsi.

Etteantud käigud:
1. d4 Rf6 2. c4 e6 3. Rc3 Ob4

arvuti - inimene
Analüüs käikude tagasivõtmisega.
4. e3 d5 5. Od3 0-0 6. Rf3 c5 7. 0-0 cd 8. ed dc 9. Oc4 Rc6 10. Og5 Oe7 11. Ve1 Od7 12. Ld2 h6 13. Of4 a6 14. a3 Vc8 15. Od3 Ve8 16. b4 b5 17. Vac1 Lb6 18. Oe4 Ved8 19. Ld3 Oe8 20. d5 ed 21. Rd5 Rd5 22. Od5 Of6 23. h3 Re7 24. Vc8 Vc8 25. Oe5 Rd5 26. Ld5 Vd8 27. Lc5 Lc5 28. bc Oe5 29. Re5 Vc8 30. Vc1 Oc6 31. f4 f6 32. Rc6 Vc6 33. g4 Kf7 34. f5 g6 35. h4 gf 36. gf a5 37. h5 b4 38. ab ab 39. Kf2 b3 40. Vc3 b2 41. Vb3 Vc5 42. Vb7+ Ke8 43. Vb8+ Kd7 44. Vb7+ Kd6 45. Vb6+ Ke5 46. Vb2 Kf5 47. Ke3 Kg4 48. Vb6 Vf5 49. Vb4+ Kh5 50. Vb1 Kg6 51. Vb2 h5 52. Vg2+ Vg5 53. Vh2 f5 54. Vh4 Vg4 55. Vh3 Kg5 56. Kf3 h4 57. Vh1 f4 58. Ve1 Vg3+ 59. Kf2 Kg4 60. Ve8 Ve3 61. Ve3 fe+ 62. Ke3 Kg3 ja valge sai 77. käigul mati.

Ratastega sõidukid

Kohtusin tänaval Ivari ja veel ühe inimesega. Läksime koos edasi. Ivar suhtus minusse endiselt hästi. Rääkisin, et meie klassis kõige kuulsam on Krister. Tema on iga päev ajalehes, mind trükitakse umbes kord aastas. Blogis ma kirjutasin sagedamini, aga seda ma ei hakanud nimetama, sest sellel oli vähem lugejaid. Rääkisin, et ma olen unes näinud, et ma käin tänaval käpuli või rooman. Selle üle imestati. Praegu sõitsin ratastoolis. Küsisin, kuidas ratastooliga pidurdamine käib. Vastati, et sellel ei olegi pidureid. Sattusin keset autoteed tänavate lõikumise kohal olukorda, kus mind ümbritsesid igal suunal liikuvad autod. Jäin keset teed seisma, et mitte ühelegi autole ette jääda, aga pääsemine polnud nii ka kindel. Kui see oht oli möödas, rääkisin, et seisma jäämine oli ainus võimalus pääseda. Ütlesin, et tegelikult mulle ei tulnud unenäos meelde, et ma ei oska ratastooliga pidurdada.

*

Üks mees tahtis avaldada fotot, millel ta on paljaste jalgadega. Teine ütles, et inimestele nii paljad fotod ei meeldi. Mina ütlesin, et mõnele meeldivad ja mõnele ei meeldi.

Märkmed värskendavad mälu

Lugesin, et ma olen kunagi kirjutanud ajaloolisest isikust, kelle olemasolu ma praeguseks enam ei mäletanud. Lugesin edasi, et ma olen samal perioodil kirjutanud palju ka Sirlyga suhtlemisest. Ma ei mäletanud, et ma temaga nii palju suhelnud olen. Aga tol perioodil olin ma olnud kogu aeg unine, seetõttu jäid asjad halvemini meelde. Kui too periood läbi sai, olin kirjutanud Helinale, et keegi ei ole mulle saatnud ei enne ega pärast teda sama häid kirju kui tema. Aga Helina oli võibolla minus pettunud, et ma vahepeal Sirlyga suhtlesin, igal juhul Helina mulle enam kirju ei saatnud. Sirly oli vahepeal minu toa teise otsa elama tulnud. Ta polnud öelnud, miks ta tuli. Ta oli igal hommikul vara üles tõusnud, minu jaoks oli see liiga vara. Ühel päeval oli ta jälle ära läinud.

*

Leidsin laua pealt pildi, mis tundus olevat lõpetamata. Pilt meenutas mulle minu tuba. Maalisin toa taustale muid asju juurde. Pärast ütles Henn, et see pilt oli siiski lõpetatuna mõeldud, see oli tema maalitud ja ta oligi sellel seda tuba kujutanud.

*

Mul oli blogis juba rubriik 'mälestused', tahtsin sellele lisada teist rubriiki 'elulugu', kuigi sellesse esialgu mitte midagi kirjutada. Tegin uue rubriigi valmis, pärast seda ilmus minu ekraanile suur teade, milles keegi ütles, et nüüdsest on tema tegelik Simo77. Mõtlesin, et kui teen arvutile taaskäivituse, siis võibolla saan sellest viirusest lahti. Vaatasin ema arvutist, et kuigi olin tahtnud teha uuele rubriigile linki enda nimega, on ema arvutis link sellele Helina nimega. Ma ei tahtnud, et ema Helina nime näeks, seetõttu püüdsin selle lingi ära kustutada. Kustusid ka teised lingid. Püüdsin emale vajalikke taastada. Aga ma ei teadnud veel, kas ma olen kustutanud ainult lingid või kogemata ka kõik ema tööfailid.

Eepos ning lugeja

Elasin hooldekodus. Ma ei joonud seal kunagi, ainult sõin. Põhjendasin mittejoomist sellega, et mulle ei lubata oma raha, aga jook maksab. Teised hooldekodu elanikud pakkusid mulle täna kolme jooki. Kui ma olin neist kahte võtnud, siis üks elanik ütles, et nüüd läks arve sassi ja sellega muutub mulle oma raha lubatuks. Oli valida, millisesse panka konto teha. Mulle soovitati panka, mida on kerge petta.

*

Lugesin "Kalevipoega" ja vahepeal läksin isa tuppa tema juttu kuulama. Kui mulle tundus, et isa vihjab mulle kui "Kalevipoja" tegelasele, siis ütlesin, et kui ta mind halvustab, siis ma tema juttu edasi ei kuula. Isa tahtis veel edasi rääkida, aga läksin oma tuppa tagasi. Vaatasin "Kalevipojast" seda kohta uuesti ja nägin, et olin enne lugenud valesti, mind ei olnudki halvustatud. Jätsin "Kalevipoja" umbes keskel pooleli nagu varasemalgi lugemisel. Mõtlesin, et kunagi ma ei jõua sellega lõpule. Üks noor naine püüdis mult saladusi välja meelitada. Mitu tükki ma talle rääkisingi, aga kui ta ütles, et ta tahab lugeda kaustikut, millesse ma "Kalevipojast" kirjutan, siis vastasin, et ei saa, ma kirjutan seda enda jaoks.

Seekord võidukalt

Täna mängisin Vint.ee-s kolm partiid ja võitsin need kõik. Tavaliselt ma sama vastasega seal üle kahe partii ei mängi, aga täna tuli mängudele vahaeg sisse, mille järel ma polnud kindel, kas ma mängin sama või teise vastasega. Avangu järgi oli küll sama. Esimeses mängus kaotasin eri värvi nuppude samal diagonaalil paiknemise tõttu viguri, aga seejärel võitsin samal liinil asumise tõttu tagasi. Hiljem kahis vastane vist valesti viguri etturi eest ja lõpuks ületas mõtlemisaja. Teises mängus arvestasin, et vastase kuningarünnak võib lõppeda minu kaotusega, aga rünnak oli võibolla liiga aeglane, sain materiaalse paremuse ja võitsin jälle. Kolmandas partiis ma vastasel võiduvõimalusi ei märganud.

Laulusõnade tõlge

Tõlkisin lapsena raadiost kuuldud laulu segakeelde:
 
Aias, milles kasvab flower,
kõnnib naine, kellel power,
ootab, kus on tema knight,
kelle tegevus on fight.

Sooja aja suusatamine

Lamasin pimedas toas voodis. Üks mees käis seal toas ja kirjeldas oma haigust. Mõtlesin, et seda ta ei oleks pidanud tegema, sest nüüd hakkan endal sama haigust kahtlustama.

*

Panin paljude blogisissekannete pealkirjaks "Abielu" ja selle järele erineva rooma numbri. Teist liiki sissekannetel olin kasutanud järjekorranumbrina araabia numbreid. Need unenäod olid sel teemal, et leidsin malevastase, mis unenägudes oli hakanud abiellumisena tunduma.

*

Lumi oli peaaegu ära sulanud, aga märkasin, et üks inimene suusatab mööda suusarada. Mulle seletati, et suusatamiseks ei ole enam lund vaja, sest on leiutatud aine, millega suusarada määrides saab seda mööda suusatada. Läksin kanali taha. Seal oli lund rohkem.

Marksistid Feuerbachist

Friedrich Engels. „Ludwig Feuerbach ja klassikalise saksa filosoofia lõpp“. Lisa: Karl Marx. „Teesid Feuerbachi kohta“. Kirjastus „Eesti Raamat“, Tallinn 1970. 72 lehekülge.

Raamatul on pikem Engelsi ja lühem Marxi kirjutatud osa, lisaks väljaandjate kommentaarid. Engels ja Marx olid mõttekaaslased. Engelsi tekstis esineb kangelaste kummardamise element, kui ta ütleb, et Marx oli geenius, tema ise ainult talent. Raamatuid analüüsida on huvitav, aga katsed Marxi ja Engelsi õpetust praktikas ellu viia on andnud kurbi tagajärgi.

Mul oli vaja raamatut ühe Marxi tsitaadi pärast, aga lugesin kõik läbi. Otsitav tsitaat oli raamatus ka olemas. Kui hiljuti teisest raamatust Rousseau’ tsitaati ei leidnud, siis seda seletab võibolla tolle eessõnas öeldu, et Rousseau on tõlgitud lühendatult.

Nüüd loetud raamatu teema on Feuerbachi õpetuse kommenteerimine. Feuerbachi on peetud ühenduslüliks Hegeli ja marksismi vahel. Hegel tõi dialektika, Feuerbach lisas sellele ateismi, aga tahtis jumalausku asendada armastuse religiooniga, Engels tahab religioonist üldse loobuda.

Minu meelest kui inimese geene ei muudeta, ei saa religioon lõplikult kaduda, sest inimese aju ehitus nõuab millessegi uskumist. Mõni usub jumalaid ja mõni jumalate mitteolemasolu. Teaduslikult ei saa Jumala mitteolemasolu tõestada, sest teoreetiliselt võib olla olemas asju, mis on nii kõigile meeleelunuditele kui ka kõigile aparaatidele kättesaamatud. Engels peab mitteolemasolu tõestatuks. William James on näidanud, et osad inimesed usuvad Jumalat, sest nad ka näevad Jumalat, kuigi teised võivad väita, et nad näevad omaenda aju sünnitisi. Kindel on vähemalt pühakirjade olemasolu, pühakirja käskudest saab juhinduda ka Jumala olemasolu mitte uskudes, kuivõrd need käsud on ajalooline traditsioon. Kristliku päritoluga pühi tähistavad ka paljud ateistid.

Marxi ja Engelsi teooria on progressiteooria. Kui Sorokinil oli suurem osa arenguid lainelised, siis Marx ja Engels usuvad, et seni on ajaloos toimunud katkematu progress, kuigi see võib tulevikus ressursside ammendumise tõttu katkeda. Renessansi mõiste kasutuselevõtjad arvasid, et vahepeal keskaeg oli pimedam aeg, aga Engels väidab mõnede tõendite põhjal, et progress jätkus ka keskajal. Marksistidele on progressi aluseks majanduse areng. Sorokin arvas keskaegset religioossust tagasi tulevat, samuti saab rääkida lühematest lainetest, mille järgi barokk ja romantism olid religioossemad kui neile eelnenud renessanss või valgustus, aga marksistide arvates on progressi tõttu religioosne aeg lõplikult minevik. Võiks küsida, kas see on psühholoogilises mõttes ka progress, kui inimestelt on võetud usk paradiisi pääseda. Ühtlasi võetakse ka põrguhirm, aga suurem osa usklikke arvab vist, et nemad isiklikult põrgusse ei lähe.

Engels kritiseeriks justkui juba ette ka Nõukogude võimu. Engelsi meelest pole lõplikku tõde olemas, tõde areneb kogu aeg edasi. Nõukogude Liidus aga taheti teha Lenin lõplikuks tõeks, hilisemaid parteijuhte austati ka nende valitsemisajal vähem. Stalinit tema valitsemisajal ehk rohkemgi, aga pärast tema surma jäi ainult Lenini kultus.

Juba enne enamlaste Venemaal võimuletulekut jagunesid sotsiaaldemokraadid ortodoksseteks marksistideks, kes Marxi õpetusest täpselt kinni pidada tahtsid, ja revisionistideks, kes tahtsid teooriat edasi arendada. Selle raamatu valguses on mõnes mõttes klassikutega rohkem kooskõlas revisionistid, kes uskusid sarnaselt Engelsile, et hilisemal aastal jõuab suurema tõeni.

Nõukogude Liidus kehtis plaanimajandus. Aga sellega seoses tasub viidata Engelsi mõttele, et plaanide tegemine ei anna soovitud tagajärgi, sest erinevate inimeste soovid on erinevad ja need põrkavad omavahel kokku. Autorid ütlevad, et inimloomus ei ole ühe inimese loomus, nagu Feuerbach arvab, vaid kõigi inimeste loomus kokku. Sellega oleks ehk nõus ka Sorokin, kes on kirjutanud, et suurema vabaduse eest võitlemine toob revolutsioonide ajal kaasa suurema diktatuuri.

Võtsin selle raamatu raamatukogust, aga täna raamatutelt tolmu puhudes selgus, et sama teos oli olemas ka kodus. Raamatukogu eksemplarist oli siiski see kasu, et nägin, kui hoolega seda varasemad lugejad alla on jooninud. Kuigi mina sellist tegevust väldin ja kirjutan kommentaarid eraldi paberile.

Riietumise vahetund

Avasin duširuumi ukse, et vaadata, kas võib sisse minna. Selgus, et ei võinud, sest poiste duširuumis olid parajasti mingid tüdrukud. Läksin koridori poiste juurde tagasi ja ütlesin, et ma ei teadnud, et keegi sees on. Keegi polnud küll ilma riieteta. Artur arvas, et need ujumistrenni tüdrukud ei tea, et meil tuleb kehalise kasvatuse tund. Selles arvamuses ma kahtlesin, sest meil oli tund olnud iga nädal samal ajal. Tunni algus lähenes, seetõttu hakkasid poisid lõpuks tüdrukute juurde duširuumi minema. Kui mina sinna jõudsin, siis seal tüdrukuid enam ei olnud. Krister ütles, et Ameerika võttis Eesti tuumarakettide sihikule. Seepeale meenutasin magistrieksamit, kuidas omaenda juhendaja küsis, kas Eestisse oleks sõja korral tuumapomm visatud. Mina olin vastanud, et kindlasti, mille peale komisjoni liikmed olid hakanud vaidlema, et algul tuumapomme nii palju ei olnud. Aga nemad olid rääkinud minevikust ja mina tulevikust. Mul ei olnud duširuumis riideid seljas, aga ust hakati lahti hoidma ja inimesed kõndisid ukse taga mööda koridori. Ütlesin, et pange uks kinni, homme on foto ajalehes.

*

Oli vaja maad kaevama hakata, aga võibolla ka mitte, sest üks loom oli juba põllu kõrvale kraavi kaevanud. Kõndisin mööda kraavi äärt ja vaatasin, et see ei ole ikka piisavalt sügav, võibolla peaks inimene sügavamaks kaevama. Kraavis kasvasid taimevarred. Küsisin, kas kraavi kaevanud taim üldse metsikult kasvab või esineb seda maailmas ainult kultuurtaimena.

Joonistus skänneerimiseks

Istusin suure toa arvuti taha. Vaatasin, kas mu blogisissekandele on tulnud veel kommentaare. Aga kuna mu enda kommentaar oli viimane, ei olnud keegi enam selle alla kirjutanud. Mul oli sünnipäevahooaeg, seetõttu ütles Tõnu, et täna laseb ta mind veel arvuti taha. Vastasin, et ah või tema laseb. Tõnu joonistas hiirepadjale pildi, et see sealt internetti jõuaks. Algul tahtsin tal sodimist keelata, aga kui sain aru, et selline tegevus on ette nähtud, siis lubasin. Aga värv tuli hiljem seadme pealt ka kuidagi kõrvaldada. Joonistasin ise suurema pildi, seetõttu ei saanud seda skänneerida hiirepadja abil, vaid oli vaja suuremat skännerit, selle jaoks kutsusin Tõnu tagasi. Proovisin vaadata oma mail.ee postkasti, aga ei mäletanud parooli. Ma mäletasin algparooli, aga millalgi olin seda muutnud, ja kuna ma polnud vahepeal neli kuud seda postkasti kasutanud, siis olin uue parooli ära unustanud. Mõtlesin, et võibolla saaks sisse, kui ma katsetaks erinevaid tähesuurusi. Joonistasin maakaardiga pilte. Tegin saartele märke juurde. Tegin sinna teiste märkide järel riste. Seejärel tegin riste ka nendele saartele, mis olid vahepeal juba lõpetatud. Lõpetuseks hakkasin kirjutama pildil oleva maja seinale reklaame. Algul kirjutasin peenemas kirjas, siis pimedaks mineku tõttu suuremas ja jämedamas kirjas: "SÖÖGE  TORTI JA TEHKE SPORTI!" Vaatasin, et selle viimati kirjutatud loosungi saab vist skänneerida, aga algul valgemas kirjutatud kirjatähtedega loosung on vist skänneerimiseks liiga tuhm. Vaatasin, et kõik, mida ma olen kirjutanud, on naljakas, ja kõik, mida ma olen joonistanud, on samuti naljakas. Klaus vaatas seda pilti ja ütles: "Kuule, siin on kõik klounid".

Korduvilmumine ja ilmumatus

Olime hulgakesi teel maaliini bussi peale. Olime teel hargnenud. Buss ähvardas juba ära sõita. Lõpus tegin mõned jooksusammud ja jõudsin peale. Pärast seda hakkas buss sõitma. Minust tagapool tulevad lapsed jäid maha. Aga õnneks ei jäänud lapsed omapead, vaid üks täiskasvanu jäi ka maha.

*

Vaatasin oma raamatu "Maailmakord" kordustrükki. Ühest luuletusest leidsin rea, mida mina polnud sinna pannud. See oli küll rida teisest minu luuletusest, aga mina polnud seda ümber tõstnud. Seletati, et isa tegi muudatusi, tal on luuleannet, ta teab, kuidas parem on.

*

Pille ütles, et ta on näinud minu ilmumata ajakirjakaastööd ja selles on väga palju keelevigu. Mul ootas kaastöö juba aastaid ilmumisjärjekorras. Vastasin, et Pillele võib tunduda vigade arv suurem, sest ta on Euroopa Liidu poolt. Varem peeti minu keeleoskust väga heaks, see võib küll aja jooksul halvenenud olla. Algul, kui ma kirjutasin unenägusid kaustikusse, kontrollisin õigekirja sõnaraamatust, nüüd internetis kirjutades ei kontrolli. Internetis on hakatud küll vigadega sõnu alla joonima.

*

Olime hotellis. Käisin ühes numbritoas sees, aga polnud kindel, kas see on õige, seetõttu väljusin uuesti. Ütlesin, et ma ei ole enam kindel, milline on meie numbrituba. Tristan vastas, et selleks on ruum 119 nagu varemgi. Seega olin käinud siiski õiges ruumis. Seal olid vanasti toimunud meie inglise keele tunnid, tundides olin tundnud ärevust, aga samas ruumis hotellitoana ei tundnud. Seega võis ärevust põhjustada õpetaja, mitte ruum.

*

Kõndisime kanali ääres. Siia oli praeguseks rajatud tahkem tee. Meenutasin, et varem oli siin maa nii pehme, et võis sisse vajuda ja hakatigi vajuma.

Viirastuv tsenter

Etteantud käigud:
1. d4 Rf6 2. c4 e6 3. Rc3 Ob4

inimene - arvuti
4. Lc2 0-0 5. e4 d5 6. f3 Rc6 7. Oe3 de 8. fe Rd4 9. Od4 Ld4 10. Od3 Vd8 11. 0-0-0 Oc3 12. bc Le3+ 13. Kb2 Od7 14. Rf3 Oc6 15. Vhe1 Lh6 16. h3 Lh5 17. Rd4 Le5 18. Rc6 bc 19. La4 Vab8+ 20. Kc2 Kh8 21. Lc6 La5 22. Vb1 La2+ 23. Kc1 Vb1+ 24. Ob1 Ld2++ Valgel jäi 2 tunnist mõtlemisajast alles 1 tund 43 minutit 52 sekundit, mustal 1 tund 59 minutit 28 sekundit. Arvuti juhib matši 5:0.

Lugeja arusaamine

Läksin trepist alla. Sellel seisid Rei ja Karba. Olin neid eelmine kord trepil pildistanud, ja nüüd nad seisid jälle siin. Mind nähes ütles Karba, et mul oli blogisissekandes viga, entsüklopeediad ei olnud turniiriauhindadeks. Ta oli aru saanud, et ma kirjutan maleentsüklopeediatest ja turniiriauhindadest, aga nii see ei olnud. Kui maja esimesel korrusel oli maleklass, siis ülemistel korrustel oli raamatukogu, ja raamatukogu kasutajad olid tulnud esimesele korrusele küsima, kus raamatukogus muud entsüklopeediad on, nad olid tahtnud neid vaadata. Karba jutu peale läksin ja vaatasin oma blogisissekannet uuesti. Mul polnud seal isegi kõik enda kirjutatud, vaid olin tsiteerinud ühe teise maletaja kirjutatud artiklit.

Pori ja pesemiskoht

Istusin tunnis. Õpetaja dikteeris muusikaajalugu ja konspekteerisin seda. Ma  polnud varem noodivihikusse nii pikalt kirjutanud. Ma kirjutasin vihiku asemel sageli lahtistele lehtedele, tegin seda ka täna, aga veerandi lõppudel oli mul õnnestunud paberid üles leida. Õpetaja tähelepanu juhiti sellele, mis oli ühe poisi laua all. Poisil ei olnud vahetusjalanõusid ja tema laua all oli palju pori. Õpetaja hakkas poissi selle eest mõnitama. Mõtlesin, et õpetaja peaks olema viisakam. Mul ei olnud ka vahetusjalanõusid jalas, sest olin tahtnud tundi vähem hiljaks jääda ja mõtlesin panna vahetusjalanõud jalga alles pärast esimese tunni lõppu. Koolimaja lähedal olin kõndinud üle liiva, nii et ka minu laua all võis olla liiva, kuigi vast oli puhtam kui sellel poisil. Õpetaja ütles, et klassiekskursioonil kohtume siis segasaunas. Õpilased vaidlesid vastu, et ekskursiooni päev on riigipüha ja saun on kinni. Nad hakkasid kergendatult naerma. Aga üks õpilane tegi ettepaneku, et sel juhul võiks ekskursiooni üks päev edasi lükata.

Erinevad maitsed

Osad peavad halvaks endast ja osad neist kirjutamist. Üks variant oleks kirjutada ainult avaliku elu tegelastest. Aga ka ühe raamatu algusesse oli kirjutatud, et autor vihkab kriitikat. Millestki ma kirjutan igal juhul, sest mulle pakub kirjalik eneseväljendus rohkem kui suuline. Kui ühtedele lugejatele ei meeldi, siis võibolla meeldib teistele.

Sooja aja riietus

Üleeile läksin vist esimest korda tänavu aastal välja lühikeste varrukatega särgiga ja eile kindlasti esimest korda lühikeste pükstega. Vahepeal ma aastaid lühikesi pükse ei kandnud, aga viimastel aastatel olen jälle neid jalga pannud, kui sain teada, et päike aitab vitamiinipuuduse vastu ja mul diagnoositigi vitamiinipuudus. Kui ma seda ei teadnud, siis ma ei kandnud mitte ainult pikki pükse, vaid käisin lisaks väljas pimedas või kui päike oli juba madalal. Viimasel ajal on suved ka järjest kuumemaks läinud, see soosib ühelt poolt õhemat riietust, teiselt poolt vähendab tahtmist kõrge päikese ajal välja minna. Hetkel küll veel nii kuum ei ole.

Nädala mänguplaan täis

Täna kaotasin Vint.ee-s kõik kolm partiid. Esimene partii oli mittereitinguarvestuslik Fischeri male. Mul oli enamkvaliteet, aga panin vankri ette. Seejärel mängisin tavalise välkmale matši endast kõrgema reitinguga vastase vastu. Esimeses mängus nihutas ta kõigepealt edasi liputiiva ettureid ning seejärel arendas sellest edasi rünnaku kuningatiival ja võitis. Viimases mängus ähvardas mul aeg kukkuda, ma lootsin veel natuke tulede andmisele, aga lipp maandus kavatsetust erineval väljal ja läks kaotsi. Minu reiting langes alla 1900 piiri.

„Émile“

Jean-Jacques Rousseau. „Émile“. Koostanud ja tõlkinud mag. phil. Hans Roos. Olion, Tallinn 1997. 264 lehekülge.

Raamatu lugemise eesmärk oli leida, kuidas on varem tõlgitud tsitaati, mis saksa keele vahendusel tõlkides kõlaks: „See on maakoht, mis loob maa, ja need on maakoha inimesed, kes loovad rahvuse“. Lugesin raamatu läbi, aga sellist kohta kuskil ei märganud. Mul võis vahepeal tähelepanu nõrgeneda või sellist kohta ei olnudki. Tõlgitavas raamatus esineb ka mujal tsitaate, mis varasemate tõlgetega päris täpselt ei kattu.

Kui see raamat  ilmus, olin parajasti bakalaureuseõppe üliõpilane. Kuulsin ühel loenguvaheajal 18. sajandi spetsialisti Mati Lauri rääkimas, et eesti keeles anti Rousseau välja, ei tea, kas varsti Hitler ka antakse. Laur ei olnud rahul, et Rousseau kirjutas raamatu kasvatusest, kui ta ise andis kõik oma lapsed kasvatusmajja. Nüüd loetud raamatu eessõna kinnitab, et ma ei kuulnud hallutsinatsiooni, just see raamat ongi kasvatuse teemaline ja Rousseau andis tõepoolest kõik oma lapsed kasvatusmajja. Keegi on oletanud, et Rousseau’l ei olnudki lapsi, jutuga lastest olevat ta tahtnud oma viljatust varjata, eessõna autor seda ei usu. Ma mõtlesin 9-aastaselt „Hulkur Rasmuse“ lugemise järel vastupidi, et abielluda oleks tobe, aga ma tahan uut moodi lapsi kasvatada, ma lapsendan lastekodu lapsi. Täiskasvanuks saades ei olnud laste kasvatamine enam võimalik, sest oli tekkinud liiga palju hirme ja tahtsin oma toas üksi olla, kuigi vahel olen vennalastega mänginud. Raamatu eessõnast saab aimu, et Rousseau’l võis laste kasvatamist takistada ka vaesus. Kuningas pakkus talle pensioni, aga sarnaselt Carlyle’ile Rousseau keeldus. Mõni teine filosoof oli kuningalt raha vastu võtnud ja läinud niiviisi endaga vastuollu, kui kirjutas samal ajal kuningat kritiseerivaid teoseid.

Varem olen Rousseau kohta lugenud ühte terviklikku raamatut ja hulgast muudest raamatutest lühemaid lõike. Mul on temaga kokkulangevusi, sest ta on üks rohelise ideoloogia eelkäijatest. Olen kirjutanud 25 aastat ülikooli listidesse, praegu ähvardab kõigi paremate listide arhiive kustutamine, aga mõtlen, et sellel on ka hea külg, sest tootmine ongi planeedi kandevõimest suurem.

Kõiges ma Rousseau’ga nõus ei ole. Kogu tema raamatu kirjutamise meetod on kahtlane. Ta kirjutab küll, et lapsi peaks vähem käsutama, aga raamat on ise kirjutatud käskivas kõneviisis. Jagatakse käsklusi, millised peavad olema täiskasvanute kasvatusmeetodid. Mulle on paar korda öeldud, et ma võin õpetada lapsi, mitte täiskasvanuid. Rousseau küll ütleb, et mitte ükski inimene ei tea kõike, aga õigeid kasvatusmeetodeid arvab ta ennast väga täpselt teadvat. Kuigi ta pole ise lapsi kasvatanud, arvab ta ka teadvat, millised tulemused tema kasvatus annaks. Ta kirjutab küll, et joonistama peaks ainult natuurist, aga tema raamatu peategelane on fantaasialaps.

Kummaline on lugeda, kui Rousseau arvab, et lapsi ei huvita ajalugu ega geograafia. Minul olid need lemmikained ja need huvitasid mind juba enne kui neid koolis õpetama hakati. Rousseau arvab, et lapsel on igav uurida maakaarti, võibolla temal oli, minu jaoks oli see juba enne kooli minekut väga huvitav. Lapsi on erinevate huvidega. Rousseau ei ütle raamatus, mitut inimest ta tunneb. Tol ajal ei olnud sellist ajakirjandust nagu praegu, asju, mida mina olen ajalehe mustast kroonikast lugenud, arvab Rousseau mitte olemas olevat.

On teada, et valgustus ja klassitsism vaatasid antiigi poole. Ka Rousseau’le on eeskujuks antiikmaailm. Ilmselt Vana-Kreeka eeskujul eelistab ta väikeriike ja ta tahab taastada ka antiikaegset kehakultuuri. Keskajal oleks ka sõjaväele kasuks tulnud, kui ta oleks füüsiliselt tugev olnud, aga siis tegelesid vähemalt osad inimesed lihasuretamisega.

Ebainimlik tundub, kui Rousseau ütleb, et ta on nõus kasvatama vaid tervet last. Just haiged inimesed vajavad rohkem hoolitsust, aga Rousseau laseks neil surra. Inimesel võib ju ainult üks organ haige olla, võibolla ta mõnda teist organit kasutaks teistest inimestest paremini. Kasvandik ei pea kohe haige olema, ta võib haigestuda ka hiljem. Kui ta teab, et kasvataja ei ole nõus haiget last kasvatama, siis võidakse kas haigust varjama hakata või võivad tekkida ärevushäired, millega inimene hakkab oma tervise pärast muretsema ja kahtlustab endal haigust, mida tal tegelikult ei olegi.

Loomne ja taimne oht

Olime metsas. Nägime eemalt lähenemas hunti. Panime koera hundiga võitlemiseks valmis, aga võibolla oleks hunt koera lihtsalt ära söönud. Võtsin vajaduse korral hundi löömiseks kätte puulaua. Peitsin puu taha, et võibolla siis hunt mind ei märka. Mõtlesin, et täna oleme kolmekesi ja saame vast hundist jagu, aga teine kord võin olla metsas üksi. Hunt möödus meist meid ründamata. Maaja hakkas rääkima ühest puust. Puul oli palju oksakohti vigastatud, aga Maaja arvas, et puu vast ära ei murdu. Puu murdus kohe. Õnneks keegi alla ei jäänud. Varem oli ka juhtunud, et murdumisvõimaluse mainimise peale puu kohe murdubki.

Tänaval ja tunnis

Kõndisin hilisel kellaajal tänaval. Võtsin prillid eest. Olin arvanud, et ma ilma prillideta enam kõndida ei näe, aga täna nägin. Kuigi oli juba kesköö, mõtlesin minna raamatukokku, sest see oli eksamiperioodil öösel ka lahti. Ma polnud varem ööraamatukogu võimalust kasutanud. Kõndisin raamatukogu ukseni ja vaatasin läbi klaasukse, kuidas üks lugeja valvelaua töötajaga vaidleb. Kui see lugeja välja tuli, ei hakanudki ma raamatukokku sisenema, vaid eemaldusin sellest koos selle lugejaga uuesti. Ta ütles, et see valvelaua töötaja hakkab temaga alati pahandama. Vastasin, et ühel korral hakkas minuga ka, kui ma küsisin valvelauast, kas raamatukogul ühte raamatut on.

*

Läksin füüsikatundi. Kristeril oli käsi kipsis. Talt küsiti, mis on selle põhjus. Ta vastas, et ekrelased tulid kallale. Krister töötas ajakirjanikuna, seetõttu võisid ekrelased tema peale vihased olla. Õpetaja kontrollis koduseid töid. Minu vihikusse vaadates ütles ta, et ma oleks võinud teha selle paremini. Mulle tuli endale ka meelde, et ühe liidetava ette ei tulnud kirjutada ainult plussi, vaid kaks varianti, pluss ja miinus mõlemad. Kirjutasin nüüd teise märgiga variandi juurde. Seejärel hakkasin tegema ka ülesande kontrolli. Kui õpetaja uuesti minu vihikut vaatama tuli, ütlesin, et mulle tuli meelde, et algkoolis pidi kontrolli ka tegema. Õpetaja kiitis selle eest. Mõtlesin, et selle ülesande lahendan ma kuidagi ära, aga matemaatika eksamil võin ma läbi kukkuda.  Matemaatikaõpetaja oli meid õpetanud tahvlil, aga ma oleks pidanud talle ütlema, et ma tahvlile ei näe ja tahan seetõttu õppida õpikust. Füüsikaõpetaja teatas praegu uudise, millised kaks poliitikut täna Eesti valitsuse moodustasid. Ühe nimena nimetas ta minu perekonnanime, aga kuna selle perekonnanimega ühtegi aktiivset poliitikut ei olnud, siis ajas ta ilmselt nimed sassi minuga rääkimise tõttu. Õpetaja nimetas hiljem ka ühe teise nime asemel kogemata minu perekonnanime.

Sissetung tagalasse

Etteantud käigud:
1. d4 Rf6 2. c4 e6 3. Rc3 Ob4

arvuti - inimene
4. e3 0-0 5. Rf3 d5 6. Od3 c5 7. 0-0 cd 8. ed dc 9. Oc4 Rc6 10. Og5 h6 11. Of6 Lf6 12. Ld3 Od7 13. a3 Oc3 14. bc Vfd8 15. Vab1 b6 16. Ob5 Re7 17. Od7 Vd7 18. Vfe1 Rd5 19. g3 Vc8 20. c4 Re7 21. Re5 Vdc7 22. c5 bc 23. dc Lf5 24. Ld6 Rd5 25. c6 f6 26. g4 Lg5 27. Le6+ Kh7 28. Rf7 Vf7 29. Lc8 f5 30. h3 fg 31. Lg4 Lf6 32. Le4+ g6 33. Ld5 Lf2+ 34. Kh1 Kg7 35. c7 Lg3 36. c8L h5 37. Ld4+ Kh6 38. Lch8+ Kg5 39. Vb5+ Vf5 40. Vf5+ gf 41. Lhf6++ Valgel  jäi 2 tunnist mõtlemisajast alles 1 tund 59 minutit 15 sekundit, mustal 1 tund 35 minutit. Arvuti juhib matši 4:0.

Kokkupuuted klassikaaslastega

Sõitsime transpordivahendis. Minust kaks kohta ees pool istus Ariel. Esitasin talle ühe küsimuse, aga ei saanud vastust. Varsti küsis minu ja Arieli vahel istuja Arielilt sama asja. Tema sai vastuse. Ütlesin, et ma küsisin sama, aga mina ei saanud vastust. Ütlesin seda vaikse häälega. Võidi mõelda, et ma esitasin küsimuse sama vaikse häälega ja sellepärast ei kuuldud.

*

Kõndisin tänaval. Minu taga kõndis Helen. Kirjutasin kõndimise ajal Helenist. Jõudsin peolauda. Lapsed tõusid peolauast, et mängida elektronmängu. Läksin neile järele. Ütlesin, et nätsu nimi on Turbo ja elektronmängu nimi on Turbo. Istusin lauda tagasi. Lauas istus ka Tristan. Rääkides jäljendasin tahtmatult Tristani juttu.

Näo meelde jäämine

Kohtusin koridori otsal ühe noore naisega. Ütlesin, et varem oleme kohtunud vist peamiselt selles koridoris. Naine vastas, et vist küll. Lisasin, et või mõnes teises sama kitsas. Läksime koridoriseinas asuvast uksest väiksesse toidupoodi. Meenutasime veel, mis varasematel kohtumistel on juhtunud. Mida rohkem kordi inimesed olid kohtunud, seda rohkem oli neil meenutada. Aga üks vana naine kõrval tundus ütlevat, et ei peaks niimoodi juttu ajama hakkama. Ta lahkus poest. Mulle oli tundunud vist valesti, vana naine oli porisenud vist hoopis selle üle, et müüjat ei ole kohal. Lamasin selle noore naisega samas voodis ja meie jalad puutusid kokku. Mõtlesin, et peaks jala tema jala vastast ära võtma, aga kui tema ei võta, siis ei pea mina ka võtma. Või peaks siiski võtma, sest ma nagunii temaga ei abiellu. Niimoodi teist inimest puudutades ei tule uni tagasi. Naine hakkas jalaga rütmi koputama.

Sünnipäevahooaja lõppsündmus

 

Tänase kabeturniiriga tähistati kirikabe maailmameister Läti ja kiirmaleturniiriga minu nädal tagasi olnud sünnipäeva. Pildistasin lilli, mis vist Lätile kingiti, ja kahte maletajat, kes ei olnud mulle enne tänast tuttavad.

Tänase malevõistluse tulemused olid:

1. Haring 4,5 punkti

2. Jevin 4,5

3. Parts 4

4. Pavlov 3,5

5. Runnel 3,5

6. Tätte 3,5 (Tätte eest mängis viimastes voorudes Peebo, andes vastastele pool punkti ette.)

Kokku 12 osavõtjat, 6 vooru ja 15 minutit mõtlemisaega.

Pärast turniiri lõppu mängisin ühe osavõtjaga ilma kellata kolmepartiilise matši, mis lõppes tulemusega 2,5:0,5 minu kasuks. Viimases mängus võttis vastane kaotava käigu tagasi ja seoses maja sulgemisega leppisime viiki.

Peebo juhtis minu tähelepanu ka kaks nädalat vanale Seljodkini mälestusturniiri tabelile. Selle tulemused olid:

1. Peebo 5,5 punkti

2. Jevin 5

3.-4. Pihelgas ja Salupere 4

Kokku 16 osavõtjat, 6 vooru ja 15 minutit mõtlemisaega.

Mänguruumi mööblipaigutus

Ema oli poiste toas mööbli ümber paigutanud. Hakkasin seda endisele kohale tagasi panema. Maleturniiri kohtunik ütles, et mul ei ole mööbli asendi muutmine lubatud. Teatasin, et sel juhul ma turniiril ei osale. Läksin koju. Ma olin just ostnud endale selle korteri, kus turniir tuli, ja nüüd öeldi mulle, et ma ei tohi selles ise otsustada, kus mööbel paikneb. Mul oli olnud lootus tulla esikolmikusse, aga kohtuniku eelistatud mööbli paigutusega poleks see õnnestunud. Ja järgmine aasta oleksin ma olnud esikolmikusse tulekuks juba liiga vana. Hakkasin kodus üksi mängima. Tegin vea ja kaotasin kiiresti. Viga oli tulnud ärrituse tõttu kiirustamisest. Mõtlesin, kas lugeda see kord nädalas mängitava matši partiiks või mängida matši jaoks uuesti. Otsustasin, et see ei olnud matši osa, sest matšil peab olema mõtlemisaeg poolteist tundi, aga selles partiis oli üks tund. Mul hakkas viha üle minema. Läksin turniirisaali tagasi, et mängida üksi seal.

Kõrb ja rohelus

Ühel mandril ei olnud viimasel ajal üldse vihma sadanud ja see oli üleni kõrbestunud. Viibisime sellel mandril, seal ei elanud enam kedagi. Aga tänavu hakkas seal vihma sadama ja oli loota, et rohelus taastub. Terve hulk mandri elanikke ilmus uuesti välja. Väljailmujate hulgas oli vanu pealikke. Igast rahvusest ilmus välja siiski vaid üks inimene.

Uued ja vanad paberid

Olin hankinud kolm uut teost. Kahes neist kirjutasid Helina ja Kert ungari keelest. Mina olin tegelenud ungari keelega kauem, aga ei olnud nii kaugele jõudnud. Oli olemas arvutiprogramm, mis võimaldas ka keele mitteoskajal tõlkida, aga seda ma kasutada ei tahtnud.

*

Minu toas oli pestud akent, aga B. Vaher pesi selle nüüd parema meetodiga üle. Kui aken oli pestud, öeldi, et nüüd ei lähe meie puhvetis olevaid nõusid enam vaja. Vaidlesin vastu, et ühe asja jaoks saab neid kasutada.

*

Olin rahvarohkes kohas. Üks laps tegi kukerpalli ja hakkas nutma, et kael sai haiget. Selle lapse isa ütles talle, et ega tal kael nii valus ka ei ole. Mina teadsin, et kukerpalli tegemine võib väga kurvalt lõppeda, aga ma lahkusin sündmuskohalt, et bussiga koju sõita. Mulle vastu tulnutest isa ja Krister tahtsid mind kallistada, aga ma põiklesin kõrvale. Kapis olid minu vanad vihikud. Püüdsin vihikute hulgast vajalikumad välja otsida, et need kaasa võtta. B. Vaher vaatas pealt, kuidas ma otsin.

Pärast õhtusööki

Täna mängisin Vint.ee-s kolm välkmalepartiid. Esimese vastasega vangerdasime erinevatele tiibadele ja kumbki püüdis vastase kuningat rünnata, aga mati sain mina. Järgmised mängud olid teise vastasega. Esimese partiis temaga võitsin materjali ja vastane ületas mõtlemisaja. Teises mängus oli mul enamkvaliteet ja panin kahe vankriga viimaselt ja eelviimaselt realt mati.

Kirjasõber ajalehes

Tänases ajalehes ilmus Helinalt kaks kaastööd. Üks neist oli lehekülje suurune intervjuu. Hakkasin seda lugema. Ma küll ei tahtnud, et pere liikmed näeksid, et ma Helina kaastööd loen. Mõtlesin, et intervjuu ilmumine näitab Helinale iseloomulikku passiivsust, ta ei kirjuta ise, vaid ootab, et talle küsimusi esitataks. Tegelikult näitab temaga intervjuu ilmumine, et ta on minust targem, mind poleks intervjueeritud. Või minuga oli ka intervjuu ilmunud, aga lühem. Intervjuu alguses ütles intervjueerija, et Helinaga pole varem palju intervjuusid ilmunud. Helina vaidles vastu, et vahepeal kirjutas ta teise perekonnanime all. Oli toodud see vahepeal kasutusel olnud perekonnanimi, mis oli venepärane. Ma ei teadnud, kas Helina oli kasutanud vahepeal varjunime või oli ta venelasega abielus olnud. Tallinnas oli see võimalik, seal elas palju venelasi. Võibolla oli mees olnud mõni tema kursusekaaslane. Ma polnud osanud teise nime all ilmunud asju otsida, aga nüüd mõtlesin need läbi lugeda. Võibolla Helina oli nüüd aru saanud, et inimesed ei oska erinevate nimede all ilmunud asju kokku viia.

Tähtsad isikud

Sugulasi ja tuttavaid on palju, aga mõne inimese kohta on mälestused paremad kui teise kohta. Vähemalt mingi eluperioodi osas. Mälestused võivad ka elu jooksul muutuda. Täna mõtlesin, et umbes minuvanustest inimestest on mul koolieelsest ajast kõige paremad mälestused Piretist ja Kerstinist, kooliajast Kristerist, ülikooliajast Reelist ja ülikooli järgsest ajast kirjasõber Helinast. Rohkem nimesid ei pruugi enam elu jooksul lisanduda. Praegu mul suuri sõpru ei ole, aga ajaloolasele ja unenägijale piisab ka mälestustest.

Kahvlilik edasilüke

Täna läks arvuti matši 3:0 juhtima. Mängujärgne analüüs oli selline:

Etteantud käigud:
1. d4 Rf6 2. c4 e6 3. Rc3 Ob4

inimene - arvuti

Analüüs käikude tagasivõtmisega.
4. Lc2 d5 5. e3 Rc6 6. Od2 0-0 7. Rf3 b6 8. cd ed 9. Oe2 Oc3 10. Oc3 Og4 11. 0-0 Re4 12. h3 Of3 13. Of3 Ve8 14. Vac1 a6 15. Od2 Ve6 16. Oe4 de 17. f3 ef 18. Vf3 Ld7 19. Vcf1 Vf8 20. Oc3 Vd8 21. Lf2 Vf8 22. Vg3 Ld5 23. h4 Vd6 24. Vg5 La2 25. d5 Rd4 26. Od4 f6 27. Vf5 Vd5 28. Vd5 Ld5 29. Lf5 Lf5 30. Vf5 c5 31. Oc3 a5 32. Vd5 f5 33. Vd6 Vb8 34. Vd7 g6 35. Vg7+ Kf8 36. Vh7 Ve8 37. Vh8+ Kf7 38. Ve8 Ke8 39. Kf2 a4 40. Kf3 b5 41. Kf4 Ke7 42. Ke5 b4 43. Od2 b3 44. Oc3 Kf7 45. Kd5 g5 46. g3 Kg6 47. Ke5 c4 48. Od4 gh 49. gh Kh5 50. Kf5 ja must sai 65. käigul mati.

Tunni tegevus

Oli eesti keele tund klassis 307. Tukkusin laua peal. Tunnis oleks küll pidanud kaasa töötama, aga ma ei teadnud, mida täpsemalt teha tuleb. Siis hakkas õpetaja Volmer etteütlust dikteerima. Hakkasin kirjutama. Jäin kirjutamisega dikteerimisest maha ja kirjutasin alles eelmisi lauseid. Püüdsin vaadata tahvlilt ja Sandri vihikust, mida kirjutama peab. Mul ei tulnud enam varem öeldud lausete kirjutamine ka välja ning viskasin pastaka käest. Ütlesin Sandrile: kuule, tee mulle ruumi, ma ei mahu kirjutama. Sander tegigi ruumi. Ütlesin, et nüüd on jälle temal kitsas. Tema kirjutas küll sellise käega, millel ei olnud nii palju ruumi vaja. Ariel seisis pingi kõrval ja näitas näpuga meie lauda, sest see oli kitsam kui selle taga asuv.

Sünnipäev jätkus

 

Hommikul alanud sünnipäeva tähistamine jätkus õhtul. Püüdsin teha fotosid, aga paljud katsed ebaõnnestusid, sest inimesed liigutasid. Kõige halvemad pildid kustutasin kohe ära ja arvutisse pannes olid osad ikkagi udusemad kui fotoaparaadi väiksemalt ekraanilt tundus. Küsisin peol osalejatelt nõu, millised pildid avaldada. Klaus õpetas mulle tehisintellekti kasutamist. Esialgu see mind üldse ei huvitanud, hiljem mõtlesin, et natuke võib kasutada.

Pidulik hommik

 

Täna saan 46-aastaseks. Seoses sellega panen kirja järgmised read:

1. Lõppenud eluaastal oli kuum suvi.

2. Talvel käisin rohkem kordi suusatamas kui ühelgi varasemal hooajal.

3. Talve lõpul põdesin esimest korda elus koroonat.

4. Käisin regulaarselt maleturniiridel.

5. Tõlkisin saksakeelset raamatut.

6. Lisaks varasemal päeval kingitud rahale sain täna kingiks kommikarbi.

7. Arvuti ilmateade ütleb, et praegu on 10 kraadi sooja.

8. Kuigi eelnevatel päevadel avaldasin endast juba mitu fotot, tegin täna uue eluaasta puhul uue.

9. Esimese sünnipäevaõnnitluse sain feisbuki kaudu kätte enne eile õhtul magamaminekut.

10. Seda võib nimetada ka ööks.

Tähtsaim informatsioon

Otsingumootor oli kastis tähtsama informatsioonina välja tõstnud, et üks mees on öelnud, et Antarktika on suurem kui Aasia ning et Antarktikas on alati suvi. Alla oli küll lisatud kommentaar, et see jutt ei vasta tõele.