neljapäev, august 31, 2023
Kuninga välisreisid
kolmapäev, august 30, 2023
Ideoloogiate esindajad
teisipäev, august 29, 2023
Ranitsas ja raamatutes
esmaspäev, august 28, 2023
Nõrgestusvahetused
arvuti - inimene
1. c4 c6 2. Rf3 d5 3. e3 e6 4. Rc3 Rf6 5. b3 Oe7 6. cd ed 7. Od3 0-0 8. a4 Og4 9. h3 Of3 10. Lf3 Rbd7 11. Of5 Ve8 12. 0-0 Re5 13. Lf4 Od6 14. Oa3 Oa3 15. Va3 Le7 16. Vaa1 Rg6 17. Og6 hg 18. a5 Re4 19. Re4 Le4 20. Va4 Lf4 21. Vf4 Ve4 22. f3 Vf4 23. ef Ve8 24. b4 Ve2 25. Vf2 Vf2 26. Kf2 Kf8 27. d4 Ke7 28. Kg3 b6 29. ab ab 30. Kg4 Kd6 31. Kg5 c5 32. f5 gf 33. bc+ bc+ 34. dc+ Kc5 35. g4 d4 36. Kf4 Kc4 37. gf Kc3 38. Ke4 d3 39. f6 g6 40. Kd5 d2 ja valge sai 52. käigul mati. Valgel jäi 2 tunnist mõtlemisajast alles 1 tund 59 minutit 9 sekundit, mustal 1 tund 35 minutit 5 sekundit.
*
Tänane foto on tehtud dokumentide pildistamise režiimiga, asju ümber tõstes ja mitu korda katsetades. Algul mõtlesin teha fotot, kus viljad oleksid üleni peal, aga selgus, et lähema vaatega sai parema pildi.
Teadmised kätte
pühapäev, august 27, 2023
Teise päevase uinaku järel
Rahuvahendus
laupäev, august 26, 2023
Suvelõpu lilled
Asjad peolauas
reede, august 25, 2023
Puhkus ja võistlused
neljapäev, august 24, 2023
Korjandus
kolmapäev, august 23, 2023
Veekogu sügavus
teisipäev, august 22, 2023
Kohaviidad avariiulile
esmaspäev, august 21, 2023
Üksteise tagalates
1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 a6 4. Oc6 dc 5. 0-0 Og4 6. h3 Of3 7. Lf3 Lf6 8. Le3 Rh6 9. c3 Oe7 10. d4 0-0-0 11. de Le5 12. Rd2 Lb5 13. Rb3 Od6 14. Rd4 Oh2+ 15. Kh2 Lf1 16. Rb3 Vd1 17. La7 Lg1+ 18. Kg3 Ve8 19. Rc5 Kd8 20. Og5+ f6 21. Lb8+ Ke7 22. Lc7+ Kf8 23. Vd1 Ld1 24. Oh6 gh 25. Rd7+ Kg7 26. Re5+ Kh8 27. Rf7+ Kg8 28. Rh6+ Kh8 29. Lf7 Ld6+ 30. f4 Vf8 31. Lc4 Ld2 32. Ld4 Lb2 33. Rg4 Kg7 34. e5 fe 35. Le5+ Kg6 36. Le6+ Kg7 37. Le5+ Kg6 38. Le6+ Kg7 39. Le5+ viik. Valgel jäi 2 tunnist mõtlemisajast alles 59 minutit 47 sekundit, mustal 1 tund 59 minut 22 sekundit.
Arvutihiir keeldus mängu jooksul korduvalt liikumast ja ühel uuesti liikuma hakkamisel sooritas ühe käigu omavoliliselt. Selle ma võtsin kooskõlas juhenditega tagasi, aga mõtlemisaeg läheb hiire streikimise tõttu samuti paigast ära.
Arvuti juhib matši 5,5:3,5 ja on matši võitnud. Üks partii tuleb veel.
Keeleoskus paraneb
pühapäev, august 20, 2023
Pühapäev ja riigipüha
Enametturiga ratsulõppmäng
Eksam hambaarstile
laupäev, august 19, 2023
Toa ja riigi suurus
reede, august 18, 2023
Valges ja pimedas
Viimasena loenguruumi
neljapäev, august 17, 2023
Mänguruumis valmistumine
kolmapäev, august 16, 2023
Naabrilaste kohtumine
teisipäev, august 15, 2023
Topeltetturist vabaetturiks
1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 a6 4. Oc6 dc 5. 0-0 f6 6. d4 ed 7. Rd4 c5 8. Rb3 Ld1 9. Vd1 Od6 10. Rc3 Re7 11. Oe3 b6 12. f3 Oe6 13. a4 Ob3 14. cb a5 15. g3 Kf7 16. Kg2 Vhd8 17. f4 c6 18. Kf3 Oc7 19. Vd8 Vd8 20. h4 h5 21. Vg1 g6 22. Vd1 Vd1 23. Rd1 f5 24. Rf2 fe+ 25. Ke4 Rf5 26. Kf3 Rd4+ 27. Od4 cd 28. Ke4 c5 29. Kd5 Ke7 30. Kc6 Od8 31. Rd3 Ke6 32. Re5 Of6 33. Rc4 Od8 34. Rb6 Ob6 35. Kb6 d3 36. b4 cb 37. Ka5 d2 38. Kb6 d1L ja valge sai 49. käigul mati. Valgel jäi 2 tunnist mõtlemisajast alles 1 tund 59 minutit 11 sekundit, mustal 1 tund 38 minutit 44 sekundit. Arvuti juhib matši 5:3.
Mõtlesin, et see maleprogramm teeb malelise mälu halvemaks. Arvuti kirjutab ise käike üles, seetõttu pole vaja mälu pingutada. Kuna pikki partiisid on avaldatud, ei pinguta enam mälu nii palju ka inimestega mängitud pealiskaudsemate kiirpartiide meenutamiseks. Aga mälu saab treenida ka arvutiprogrammi olemasolu korral, viimasel ajal olen seda natukene teha proovinud. Eelmine pikk partii oli mõni päev pärast mängimist halvasti meeles, tänane enne protokolli ümber kirjutamist oli paremini, umbkaudu tõstsin selle mälu järgi läbi võiduseisuni välja, kuigi kõigis detailides ei olnud kindel. Ka kiirpartiisid võib meenutada isegi siis, kui neid ei avalda.
esmaspäev, august 14, 2023
Täna ja aastate eest
1. Põdersalu 5,5 punkti
pühapäev, august 13, 2023
Laim ja tolm
laupäev, august 12, 2023
Tammil ja liivarannas
Pildistamise ettevalmistused
reede, august 11, 2023
Lühivälkpartiid
Lapsele koolist
Maleraamatud selja taga
Käisin juuksuris. Ütlesin nagu eelmistel kordadel, et lõigata kõrvad välja ning ilma randita, aga see kord on kõrvad rohkem välja lõigatud kui varem. Uus oli ka see, et lõikas paljaste õlgadega juuksur. Ma nägin sellist töötajat küll juba eelmine kord, aga tol korral ta ei lõiganud minu juukseid.
neljapäev, august 10, 2023
Ruumid ja rätid
kolmapäev, august 09, 2023
Kõnelus haldjaga
Tõlge õpetajale
teisipäev, august 08, 2023
Vale temperatuur
esmaspäev, august 07, 2023
Enamettur vahetusvariandis
Kosmeetiku juures
pühapäev, august 06, 2023
Väikselt vaatamiseks
Riputan üles veel kaks seenepilti, mida eile ei avaldanud udususe tõttu kuskil. Aga udused on nad ainult siis, kui vaade liiga suureks panna. Suures vaates lähevad nad uduseks nähtavasti sellepärast, et seen pildi keskel on ümbritsevast heledam. Pildistasin neid natüürmortide režiimiga, aga võibolla oleks õigem olnud nägude pildistamise režiim või automaatrežiim. Üks pilt jääb ikka veel avaldamata, aga ta on ühe feisbukis avaldatud pildiga sarnane, katsetasin lihtsalt kahte erinevat režiimi ja natuke erinevas suuruses vaadet.
Ammu külastatud korter
laupäev, august 05, 2023
Seened ja taimed
Malega seostuv
reede, august 04, 2023
Jäin ja lahkusin
neljapäev, august 03, 2023
"Suvi on lõppenud"
Hando Runnel. „Suvi on lõppenud“. Tartu, „Ilmamaa“ 2023. 167 lehekülge.
Vaatasin, et
selles raamatus on palju tuttavaid luuletusi. Autor on ka varem avaldanud samu
luuletusi rohkem kui ühes kogus, aga nüüd oli tuttavaid tekste massiliselt. Oli
nii lasteluuletusi kui ka täiskasvanute omi. Kõik tuttavad ei tundunud, aga
tuttavad tundusid paremad. Mäletasin, et varem on samad luuletused veel paremad
tundunud. Oletasin, et võibolla mulle meeldiks praegu ka rohkem, kui kõrvaltoas
lugemise ajal ei räägitaks. Luuletuste kohta oletasin, et tuttavaid on rohkemgi
kui ma ära tunnen. Enne raamatu lõppu jõudmist küsisin autorilt endalt, kui
palju siin uusi luuletusi on. Ta vastas, et võibolla ei ole ühtegi, aga
võibolla paar tükki on.
Rääkisin
autorile, et ajaloolasi huvitavad luuletuste aastaarvud ka, neid raamatus ei
ole. Mina oma kolmandas paberluulekogus panin tsüklite algusesse aastaarvud.
Aastaarvu võib küll olla raske tuua, kui mõnda rida on hiljem muudetud, aga
mõni autor märgib luuletuse all, et kirjutatud sellest aastast selle aastani.
Üks luuletus oli
teiselt autorilt pärineva laulu „Sauna taga, tiigi ääres“ töötlus. Uues
variandis läks tüdruk sauna, sest saunas oli internet. Esimesel hetkel tundus
see kunstlik seos, aga siis meenus, et vanasti nii oligi. Kui olin
bakalaureuseõppe üliõpilane, siis meil ei olnud kodus internetti, aga käisime
kord nädalas saunas, vanemad mehed jäid saunaruumidesse juttu ajama, mina ja
minu nooremad vennad läksime kõrgemale korrusele internetti. Kui veel
internetti ei olnud, siis oli ka hea käia külas inimestel, kellel oli arvuti ja
seal arvutimänge mängida, endal ei olnud veel kodus üldse arvutit. Ja kui
kellelgi arvutit ei olnud, oli ka hea külas käia, sest siis sai televiisorit
vaadata, endal polnud kodus ka töökorras televiisorit.
Ameerika maailmajao ajalugu 2
William Z. Foster. Ingliskeelse raamatu „Ameerika poliitilise ajaloo peajooned“ tõlge vene keelde. Moskva 1953, originaal New York 1951. Praegu loetud lehekülgi 262–602, kokku 919 lehekülge.
Kirjutasin juba varasemal aastal raamatu esimesest kolmandikust. Eelmise aasta sügiseni lugesin raamatut mõnel päeval jupphaaval edasi, talvel ja kevadel oli vaheaeg, tänavu suvel lugesin teise kolmandiku lõpuni igapäevase raamatuna.
Ükskord lugesin raamatust Aafrika ajaloo kohta, et Aafrika majandus ei jõua kunagi Euroopa omale järele, sest Aafrikas on teistsugune kliima ja teed lagunevad kiiresti. Nüüd loetud raamatus oli sarnane mõte, et Ameerika Ühendriigid on rikkamad kui kõik Ladina-Ameerika riigid kokku, sest Ladina-Ameerikas on ebasobivam kliima ja Tšiilis takistavad transporti mäed. Mõnes riigis on ju osatud mäetööstust arendada, Uurali tähtsustamine Nõukogude Liidus peegeldub H. Runneli iroonilistes luuleridades umbes sõnadega: “Me kasvame kokku Koolaga / ja Uural on eriti kallis, / nemad aitavad meid ju soolaga / ja annavad abi metallis.”
Foster kirjutab, et indiaanlased oskasid paremini põldu harida kui pärast neid tulnud valged. Raamatust “Maailma roheline ajalugu” ma mäletan, et selle autori arvates on mõnes piirkonnas toimunud põllumajanduse tagasiminek maa väljakurnamise tõttu. Praegu tahavad looduskaitsjad päästa Brasiilia vihmametsi, aga Foster veel kahetseb, et rohkem viljakat maad põllumaaks ei ole muudetud.
Raamatu esimesest kolmandikust ma lugesin välja, nagu oleksid indiaanlased olnud orjad peoonide nime all. Raamatu teises kolmandikus tuleb autor selle teema juurde tagasi ja ütleb, et peoonide õigused olid siiski suuremad kui orjadel. Indiaanlasi muudeti algul samuti orjadeks, aga hiljem said nad peoonideks, samuti võis neeger olla pärast orjusest vabanemist peoon. Peoone ei nimetatud kõigil maadel peoonideks, teistes Ladina-Ameerika maades kasutati nende kohta muid sünonüüme.
Raamatu esimest kolmandikku lugedes arvasin, et Foster on kõigi revolutsioonide poolt. Edasi lugedes selgus, et kõiki revolutsioone ta siiski õigeteks revolutsioonideks ei pea, ta hindab vaid selliseid, mille käigus toimub varade ümberjagamine. Üks revolutsioon, mida ta hindab, algas siiski aastal 1910 Mehhikos, seal jagati maid ümber.
Euroopa ajaloost mäletan, et Franco kasutas tiitlit caudillo. Kuid Foster teeb ka sellest sõnast üldmõiste, Ladina-Ameerikas olevat caudillosid olnud juba enne Mussolinit ja Francot.
Mäletan, et aastal 2000 lugesin oma konspekti Itaalia fašismi ajaloo kohta ja üks autor väitis, et fašistlik liikumine võitles rohkem anarhismi kui kommunismiga. Kuna kõigil autoritel sellist väidet ei ole, hakkasin vahepeal juba kahtlema, kas ma sain õigesti aru. Aga Foster eristab kolme vasakpoolset jõudu – sotsiaaldemokraatia, sündikalism ehk anarhosündikalism ja kommunism. Sündikalism olnud populaarne üldse romaani maadel, nii Euroopas kui ka Ameerikas. Sündikalism levis maadel, kus kõigil ei olnud valimisõigust ja anarhistid korraldasid valimas käimise asemel ametiühingute kaudu streike. Raamatu kirjutamise ajaks oli sündikalismi populaarsus juba langenud ja ka sotsiaaldemokraatia populaarsus oli kommunistide oma ees taganenud. Mäletatavasti pärast Ida-Euroopa kommunismist vabanemist langes veelgi rohkem kommunismi populaarsus, endistest kommunistidest võisid saada sotsiaaldemokraadid või ka muude parteide liikmed.
Foster nimetab raamatus ka ennast kui ühte Ameerika kommunistliku partei juhti. Kommunismi kiitmise kohapealt ei ole raamat tõepärane. Autor ütleb, et aastal 1929 alanud ülemaailmne majanduskriis tõestab, et kommunistidel on õigus. Kommunism ei olnud ju ainus alternatiivne õpetus. Foster kirjutab, et Ameerika Ühendriikides suri inimesi nälga, aga Nõukogude Liidus majanduskriisi ei olnud. Minu teada suri siiski Nõukogude Liidus erinevatel aastatel veel palju rohkem inimesi nälga, oli ka tahtlikku nälga suretamist. Ei saa öelda, et seda Läänes keegi poleks teadnud, minu tõlgitud Sorokini raamatus oli inimsöömisest Venemaal juttu, see oli juba ilmunud.