"Suvi on lõppenud"

Hando Runnel. „Suvi on lõppenud“. Tartu, „Ilmamaa“ 2023. 167 lehekülge.

Vaatasin, et selles raamatus on palju tuttavaid luuletusi. Autor on ka varem avaldanud samu luuletusi rohkem kui ühes kogus, aga nüüd oli tuttavaid tekste massiliselt. Oli nii lasteluuletusi kui ka täiskasvanute omi. Kõik tuttavad ei tundunud, aga tuttavad tundusid paremad. Mäletasin, et varem on samad luuletused veel paremad tundunud. Oletasin, et võibolla mulle meeldiks praegu ka rohkem, kui kõrvaltoas lugemise ajal ei räägitaks. Luuletuste kohta oletasin, et tuttavaid on rohkemgi kui ma ära tunnen. Enne raamatu lõppu jõudmist küsisin autorilt endalt, kui palju siin uusi luuletusi on. Ta vastas, et võibolla ei ole ühtegi, aga võibolla paar tükki on.

Rääkisin autorile, et ajaloolasi huvitavad luuletuste aastaarvud ka, neid raamatus ei ole. Mina oma kolmandas paberluulekogus panin tsüklite algusesse aastaarvud. Aastaarvu võib küll olla raske tuua, kui mõnda rida on hiljem muudetud, aga mõni autor märgib luuletuse all, et kirjutatud sellest aastast selle aastani.

Üks luuletus oli teiselt autorilt pärineva laulu „Sauna taga, tiigi ääres“ töötlus. Uues variandis läks tüdruk sauna, sest saunas oli internet. Esimesel hetkel tundus see kunstlik seos, aga siis meenus, et vanasti nii oligi. Kui olin bakalaureuseõppe üliõpilane, siis meil ei olnud kodus internetti, aga käisime kord nädalas saunas, vanemad mehed jäid saunaruumidesse juttu ajama, mina ja minu nooremad vennad läksime kõrgemale korrusele internetti. Kui veel internetti ei olnud, siis oli ka hea käia külas inimestel, kellel oli arvuti ja seal arvutimänge mängida, endal ei olnud veel kodus üldse arvutit. Ja kui kellelgi arvutit ei olnud, oli ka hea külas käia, sest siis sai televiisorit vaadata, endal polnud kodus ka töökorras televiisorit.