Läksin üksi ühte sauna. Vahepeal panin särgi selga, et käia teisest ruumist asju toomas. Kui pesemisruumi tagasi läksin, oli sinna saabunud hulk võõraid inimesi. Nad ütlesid põhjenduseks, et nad kuulsid, et selles saunas võivad kõik käia. Vastasin, et kui siin rohkem inimesi on, siis tuleb kulud tasuda ühiselt. Küsiti, kui suured need kulud on. Hakkasin kulusid loetlema. Kõiki ma ei nimetanud, sest ei arvanud, et külalised peaksid osalema kõigi asjade kinnimaksmises.
*
Läksin maleturniirile. Enne turniiri algust lugesin mänguruumis Ponziani avangu teooriat. Üks poiss tegi seda nähes halvustavat häält. Ma ei saanud aru, kas sellepärast, et ta ei pidanud seda kõige paremaks avanguks, või sellepärast, et ei pidanud mänguks valmistumist vajalikuks. Lugesin, et vahel ei lööda tervet nuppu, vaid ainult üks molekul. Minu teada reeglite järgi oli löömine siiski terve nupu löömine. Vangerduse ajal võis korraga liigutada ka rohkem kui ühte nuppu. Raamatus halvustati vangerduse leiutajat, et esialgu ta unustas pika vangerduse leiutada. Leidsin, et ei ole põhjust halvustada, sest pika vangerduse peale on raskem tulla, kui see ei saa olla täpselt samasugune nagu lühike.
0 vastukaja:
Postita kommentaar