Michel Pauly. Akteure der Stadtplanung in der longue durée. Die Stadt Luxemburg. // Historische Zeitschrift. 317/2. Oktober 2023. Lk. 375–410. Vaadatud ka hulka teatmeteoseid.
Mõtlesin üks päev enne raamatukokku jõudmist, mis teemal ma tahaksin seal lugeda. Sõjaajalugu ei tahtnud, kuigi mäletan, et ülikooli ajal mõtlesin vähemalt ühel päeval, et võiks hakata sõjaajaloolaseks. Praegu eelistasin lugeda kultuuri või religiooni ajalugu. Religiooni puhul pidasin positiivseks, et inimesed vähemalt püiavad hästi käituda.
Raamatukogus lugesin ühe ajakirjanumbri sisukorra läbi ja kõige rohkem huvitas mind selles Luksemburgi ajalugu, sest Luksemburg on esindatutest kõige väiksem riik, millest tavaliselt ei kirjutata. Artikkel polnud Luksemburgi riigist, vaid selle samanimelise pealinna planeerimisest läbi aegade, aga juttu oli siiski ka maa poliitilisest ajaloost. Pärast lugesin riigi või linna kohta ka hulgast teatmeteostest. Maa piir on varem olnud teistsugune ja praegu kuulub kolmandaks samanimeline haldusüksus naaberriigi Belgia koosseisu.
Eesti keeles on kirjutatud riigi nime eestipärasemalt ja linna nime prantsusepärasemalt, aga siinkohal ma seda ei tee, saksakeelsetes teostes on kirjapilt ühesugune.
Luksemburgi ala kuulus kunagi Rooma riigi koosseisu. Sõjaajaloost ma ei pääsenud, sest ala on käinud palju kordi käest kätte. Praegune pealinn hakkas sinna kujunema 10. sajandil. Religiooniajalooga oli kokkupuude olemas, sest linnas on asunud kloostreid. Linn on olnud kindluslinn. Nagu Tartulgi, on sellel mäed ja orud. Keskajal oli linn ümbritsetud linnamüüriga, kui see kitsaks jäi, ehitati uus müür.
Riik iseseisvus pärast Napoleoni sõdu Viini kongressi otsusega aastal 1815. Esialgu personaalunioonis Hollandiga Saksa liidu koosseisus, aga kui Hollandil ei olnud enam meessoost troonipärijat, tuli personaalunioonile lõpp ja maa sai veel iseseisvamaks.
Riigikeeled olid varem saksa ja prantsuse keel, uuemal ajal on lisatud ka kolmas letseburgi keel. Üks raamat ütles, et erinevaid keeli kasutatakse erinevates funktsioonides. See peaks tähendama, et inimesed oskavad kõiki kolme, nooremate puhul mainiti ka inglise keele oskust.
12. klassi ajaloo lõpueksami konsultatsioonis küsis üks õpilane, kas eksamil küsitakse, mis aastal leiutati tramm. Õpetaja vastas, et seda ta päris kindlasti ei küsi. Luksemburgi kohta on mul praegu vist meeles, et see sai endale trammi aastal 1875.
Linna planeerimises nimetati riigi (Staat) ja linna (Stadt) vastuolusid. Viimasel ajal on kolmanda osapoolena juurde tulnud erasektor. Linnas olnud 20. sajandi alguses korteripuudus ja linna jätkanud kasvamist. Luksemburgi riigis on ka hulk väiksemaid linnu. Riigi rahvaarv on olnud väiksem Tallinna omast ja linna rahvaarv Tartu omast.
19. sajandi põhiseaduses oli kirjas, et riik on neutraalne, aga mõlemas maailmasõjas okupeeris selle sellest hoolimata Saksamaa. Hiljem neutraalusest loobuti, riik liitus sõjaliste organisatsioonide NATO ja Lääne-Euroopa Liiduga. Teise maailmasõja aegsed okupandid püüdnud vähendada linna prantsusepärasust ja suurendada saksapärasust. Mõtlesin, kas sakslased Vichy vabariigiga suhteid rikkuda ei kartnud, mõni riik jõudis enne Teise maailmasõja lõppu poolt vahetada.
19. sajandil olnud Luksemburg põllumajandusmaa, 20. sajandil saanud sellest arenenud tööstusmaa, kus toodeti palju terast ja rauda, 21. sajandil on esikohale nihkunud teenindussektor. Rauamaagi kaevandamine on lõpetatud, aga jätkatakse selle töötlemist.
Luksemburgis olevat palju jalgrattaid. Varem teadsin seda juba lähedal asuva Hollandi kohta. Hollandi puhul olen lugenud ajakirjast „Pioneer“, et seal on populaarne ka ujumine. Luksemburg ei asu mere ääres, selle puhul ma ujumise mainimist ei märganud, aga öeldi, et ta on jõgede kaudu merega ühendatud. Luksemburgis asuvad Ardenni mäed. Mäletan, et Teise maailmasõja lõpu poole lootis Hitler veel Ardennide vastupealetungi peale.
Luksemburg on mõnede Euroopa Liidu institutsioonide asukoht. Maa on küll väike, aga sellel on suur poliitiline ja majanduslik tähtsus. Teistest Euroopa Liidu maadest veel tihedamalt on ta olnud seotud Belgia ning Hollandiga, neid kolme nimetatakse Beneluxi maadeks.
0 vastukaja:
Postita kommentaar