Üleeile tegin otsingu Hitleri aegse kloostrielu kohta. Lugesin, et katoliku kirikut kiusati Hitleri ajal rohkem kui luterlikku. Varem teadsin, et Hitler on austerlasena ise katoliiklikku päritolu. Ka Saksamaale kolides elas ta algul katoliiklikus piirkonnas. Üleeile lugesin, et natsidele ei meeldinud, et kirik pidas ennast riigist tähtsamaks ja et katoliku vaimulikkudel ei olnud lapsi. Teise maailmasõja ajal oli hakatud munkasid ja nunnasid kloostritest välja ajama, aga kui rahvas rahutuks muutus, hakati neid sinna tagasi lubama. See tuletas meelde magistritöö alapunkti "fašism kui demokraatia vorm".
Eile tegin otsingu Weimari vabariigi aegsete raamatupoodide kohta. Ma teadsin, et Eestis hakati seoses iseseisvumisega rohkem raamatuid välja andma, nüüd lugesin, kuidas pärast Esimest maailmasõda hakati rohkem raamatuid avaldama ka Saksamaal. See on kooskõlas mõlema tõlgitud Sorokini raamatuga - meelelise kultuuri ajal avaldatavat üldse järjest rohkem asju, teiseks oli Saksamaal revolutsioon ja revolutsiooni ajal pääsevad inimeste kõneorganid eriliselt valla.
Et see artikkel oli lühike, tegin eile veel teise saksakeelse otsingu. Otsisin Saksa banaanikaubanduse kohta. Loetud artikkel polnud otseselt banaanikaubandusest, vaid üldse Saksa koloniaalkaubandusest ja kolooniatest. Kirjutati, et koloniaalajal asus Saksamaa kõrgeim mägi Aafrikas. Kaido Jaanson õpetas ülikoolis, et 20. sajandil jõudsid majanduses ette need riigid, mis varem kolooniatest vabanesid. Nüüd lugesin, et juba 19. sajandil arvas Bismarck, et kolooniate hankimine oleks liiga kulukas. Hiljem ta siiski muutis seisukohta, hakates pidama kolooniaid vajalikuks teiste Euroopa riikide konkurentsi võitmiseks. Aafrikat koloniseeriti ajal, kui Ameerika riigid olid juba iseseisvunud.
0 vastukaja:
Postita kommentaar