Autoreis

Sõitsime autoga. Toomas juhtis. Ta ei keeranud rooli käega, vaid küünarnukiga. Ütlesin talle, et ta käega keeraks. Toomas vaidles vastu. Loobusin edasisest vaidlemisest. Keerasime kitsamale teele. Klaus ütles, et meie tee ei lähe siit. Vaidlesin vastu, et Toomas uuris enne sõitu kaarti ja leidis seni kasutatust otsema tee. Meie autot ründas kährik. Läksime autost välja. Loom lamas nüüd liikumatult ja Toomas tõmbas tal keele pealt ja ühest teisest kohast kile maha. Loom ei hakanud enam liigutama. Öeldi, et ta suri praegu. Võibolla sellel polnud meie tegevusega seost, võibolla ta oli nagunii suremas. Läksime autosse tagasi, et sõitu jätkata. Autoaknast nägime, et surnuks peetud loom on jälle jalul ja suhtleb ühe teise loomaga. Meenutasin, et kui plaadi peal loetud jutus surnud rebast vaatama mindi, siis rebane tõstis käpad püsti ja hüüdis ohhoo.