Mängisime malet. Jäin avangus mõtlema, sest selle variandi vastu, mida ma olin eelmine kord mänginud, oli vastane arvatavasti vahepeal valmistunud, aga kui ma oleks teisiti mänginud, oleks see arvatavasti viga olnud. Mõlemad mängijad mõtlesid käike pikalt. Lõpuks läks mäng umbes 20 käigu järel katkestamisele. Kirjutasin salakäigu ümbrikusse. Üks tugev mängija ütles vastasele, et vastasel oli võiduseis. Ma küll ei näinud, kuidas vastane võita sai. Juhul kui tal oli võiduseis olnud, oli see hetk loodetavasti möödas. Ees ootas pikk kodune analüüs. Asja tegi lihtsamaks, et ma olin salakäiku näinud.
*
Kirjutati, et raamatu esimene lause kirjutatakse sageli mingi unenäo mõjul või millelegi vastuvaidlemiseks. Kui esimene lause ei ole hea, siis ei tule raamat välja. Jätkati, et publikule meeldimiseks sageli unustatakse, milline oli teose tegelane eespool ja jätkatakse teisiti. Näiteks toodi, et üks tegelane sai kuulihaava, aga sellest oli uuesti juttu alles kolm päeva hiljem, vahepeal tehti teisi asju.
*
Jätkasime maleturniiril katkestusseisu mängimist. Ühel hetkel tegi vastane kaks käiku järjest. Ütlesin, et valekäik on kaotus. Lisasin, aga et selle võib tagasi võtta, ma tahan mängida, mitte võita. Varsti pani vastane minu kuninga lähedale kaks lippu. Esimesel hetkel ehmatasin, aga siis ütlesin vastasele, et tal on ainult üks lipp. Lippuminekut ei ole toimunud, sest peaaegu kõik etturid on veel laual ja mõned on löömisele läinud. Märkisin protokolli viimasest käigust tükk maad, aga mitte veel õige arvu käikude võrra allapoole endale võidu. Ka vastane märkis enda protokolli endale kaotuse.
0 vastukaja:
Postita kommentaar