Arvamused majadest

Öeldi, et Annelinn on nii kole, et see tuleks lammutada. Mina olin vastu, kui mina veel elasin Annelinnas. Kõige ilusam maja, mida ma teadsin, oli minu Annelinnas asuv lapsepõlvekodu, teisel kohal oli samuti Annelinnas asuv minu hilisema lapsepõlve kodu.

*

Tuli teade, et ma pean mail.ee ja gmaili postkastide kasutamise eest raha maksma. Tundus, et see võib olla petukiri. Ma sain aru, et gmail võib olla tasuline, aga kahtlane tundus, kas ka mail.ee on tasuline, kui ma seda eriti ei kasutagi. Juhul kui see siiski oli tasuline, võisin sellest postkastist ka loobuda.

Seened kändudel

Aias sääsed täna erinevalt maikuust ei söönud. Nii kaua, kui ma kõndisin, ei söönud nad ka metsas. Aga kui ma kändudel kasvavate seente pildistamiseks seisma jäin, hakkasid nad karjana sööma.

Küsimused programmidele

Arvutil oli uus vestlusprogramm. Esitasin sellele küsimusi, vastuseks sain teksti ja pilte. Henn tuli ja vaatas seda ning ütles, et see on suhteliselt lihtne programm. Oli ka veel keerulisem olemas, aga ka see nõudis õppimist. Klaus tuli ja hakkas lugema minuga sama raamatut samal ajal. Hoidsime erinevaid lehekülgi samaaegselt lahti, mina lugesin vasakult ja Klaus paremalt. Kui mina oleks tahtnud lugeda paremalt, siis ei oleks saanud. Olin esitanud viimati programmile küsimuse jalgade kohta, aga vastuses oli juttu ka kolmest sõrmest.

Koidula album

„Lydia Koidula. 1843–1886“. Koostanud: Eva Aaver, Heli Laanekask, Sirje Olesk. Ilmamaa. 368 lehekülge. Albumi on trükiks ette valmistanud kirjastus „Eesti Raamat“. Ilmumisaasta märkimata.

Raamat koosneb põhiliselt fotodest, aga on ka mõned sõnalisemad osad. Fotod on jagatud viide tsüklisse. Neli neist on Koidula elukohtade järgi Vändra, Pärnu, Tartu ja Kroonlinna kohta, viies Koidula surma järgsest ajast. Fotodel on kujutatud muuhulgas kirju ja trükitud teoseid. Osad fotod olid loetavad tänu sellele, et ostsin tänavu esimest korda eraldi prillid lugemise jaoks, osad tähed olid ka lugemisprillidega liiga väiksed.

Koidula tähtsus seisneb selles, et tema ajal oli eesti keeles kirjutajaid vähe ja veel vähem oli kirjutavaid naisi. Kui ta avaldaks oma teoseid praegu, oleks tema populaarsus arvatavasti väiksem. Raamatus kiidetakse teda väga, aga tema andekusel olid piirid. Ühe tema luulekogu käsikiri põles kogemata ära ja ma saan aru, et ta seda ei taastanud. Kui minu luulekogud ära põleksid, oskaksin ma need suuremalt osalt mälu järgi taastada. Carlyle oskas taastada ka ära põlenud proosalausetega kirjutatud paksu ajalooraamatu. Vist Koidulale mõeldes kirjutasin ükskord luuletuse, kus olid umbes read: „Kõik, mis olen maailma ajalukku lisand, / minu koristaja kamina on visand.“

Hiljuti lugesin läbi Koidula valitud luuletuste kogu ja lapsena olen näinud teleteatrist tema näidendite lavastusi. Ükskord vaatasin televiisorist ka näidendit, mille oli kirjutanud Koidula venna kohta hilisem eesti kirjanik. Minu jaoks oli see huvitav, aga see jäi lõpuni vaatamata, sest isapoolne vanaema leidis, et ei ole huvitav, kui ainult üks inimene räägib. Olen lugenud ka Mati Undi Kupra sarjas ilmunud romaani, kus mainitakse Koidula Eestisse ümbermatmist, millega tema mees romaanis rahul ei ole. Praegu läbi saadud raamatut lugedes mõtlesin, et Koidula tahtis küll kodumaa mulda maetud saada, aga ta maeti lõpuks ikkagi Tallinnasse, kus ta üldse elanud ei ole.

Koidula on tähtis ka selle poolest, et teised inimesed on teda tähtsaks pidanud. Koidula sõnadega laulu kasutati Nõukogude ajal laulupidudel keelatud Eesti hümni asendajana. Eesti hümni sõnad pärinevad Koidula isalt ja Koidula tekst on sellega sarnane, aga erinevus on, et Koidulal pole viidet Jumalale, mis poleks Nõukogude võimule sobinud. Varem loetud Salupere raamatus nimetas Koidula oma isa usku lapseusuks, mis näitab ilmselt, et Koidula oli vähem usklik. Aga ka Koidula luules esineb sõna Isa tähenduses Taevaisa ja mõnes tekstis ta väljendub, nagu ta oleks Taara-usuline. Jannsenit võiks pidada „Perno Postimehe“ järgi suuremaks kristlaseks kui „Eesti Postimehe“ järgi, aga osalt tuleneb see sellest, et „Perno Postimehel“ ta polnud omanik ja ta täitis omaniku soove.

Koidulat peeti tähtsaks ka siis, kui tema pilt pandi taasiseseisvumise ajal 100-kroonisele. Mulle oleks meeldinud rohkem, kui oleks pandud Jannseni pilt, aga ilmselt olid paljud rahul, et kujutatud oli vähemalt ühte naist ja nad oleksid tahtnud neid rohkemgi. Eesti rahatähed meeldisid mulle igal juhul rohkem kui eurod, millel on kujutatud inimeste asemel arhitektuuri.

Koidula elu ei olnud siiski kerge. Tema Väikest Luuleraamatut lugedes märkasin seal soovi surra. Seda oleks võinud veel pidada ilukirjanduslikuks võtteks, aga ta väljendab soovi surra ka nüüd loetud raamatus toodud kirjakatketes. Elu lõpul põdes ta vähki. Depressiooni sõna raamatus ei kasutata, aga mulle tundub, et tal saaks diagnoosida ka depressiooni. Koidula saab siiski aru, et tema alaealistel lastel on teda veel vaja. Elu viimases luuletuses ta väljendab soovi edasi elada.

Elu Kroonlinnas meeldis Koidulale vähem kui elu Eestis. Aga see ei tule ainult võõrkeelsest keskkonnast ja eluperioodist, sest kui ta tegi vahepeal koos mehega Kroonlinnast pika reisi Saksamaale, siis Saksamaal meeldis Koidulale küll. Ühes luuletuses on Koidula öelnud, et talle meeldib eesti keel rohkem kui võõrkeeled. Aga ta on ise vahetanud saksakeelseid kirju, hiljem on tema kirju eesti keelde tõlgitud. Soome kirjasõbrale Almbergile kirjutas Koidula eesti-soome segakeeles. Tuntud on Koidula kirjavahetus Kreutzwaldiga. Kirjavahetuse lõpul küsis Koidula oma kirjad Kreutzwaldilt tagasi. Raamatust ei selgu, kuidas see Kreutzwaldile meeldis, aga võib oletada, et tol ajal oli tagastamine psühholoogiliselt raskem kui oleks tänapäeval, sest ei olnud nii kerge koopiaid teha. Samas kui kirjeldatakse, kuidas Koidula külaskäigu ajal tabas Kreutzwaldi abikaasat armukadedushoog, võib oletada, et ilma tagastamiseta poleks need kirjad säilinud.

Koolis omandatu kummitab

Läksin kooli. Läksin selle klassiruumi ukse taha, kus arvasin tundi tulevat. Seal klassikaaslased ootasid õpetaja saabumist, aga kõik olid teisest keelerühmast, järelikult ma olin vales kohas. Leidsin teisest kohast oma rühmakaaslased ja läksin nendega tiivaklassi sisse. Aga kui tund juba pihta hakkas, nägin, et kõik õpilased klassiruumis on mingist muust klassist, seetõttu lahkusin sellest tunnist. Mõtlesin, et ma ju nägin enne klassikaaslasi, kuidas nad enam klassikaaslased ei ole. Läksin kolmandast kohast oma tundi otsima. Mõtlesin, et õpetaja Rootsi võib hakata pahandama, et esimeses klassis jäin ma tundi hiljaks ja nüüd, kus ta uuesti meie klassi õpetab, jään ma ikka hiljaks. Oleksin saanud vastata, et vahepealsetel aastatel ma ei jäänud. Täna pidin vist sööklas söömata jätma, sest ma polnud endale õppeaasta esimesel päeval veel söögitalongi hankinud. Ema võis mäletada, et ma pole varem ka söömas käinud, aga seda oli varem ka juhtunud ainult õppeaasta esimesel päeval.

*

Meil oli uus vene keele õpetaja. Ta lasi minul õpikust venekeelseid lauseid lugeda. Ühes kohas eksisin hääldusega ja õpetaja küsis, mis sõna seal oli. Parandasin, et sõna lõpus pole tš, vaid ts. Õpetaja ei saanud ikka aru. Seepeale kirjeldasin sõnadega selle tähe väljanägemist. Lugesin lauseid edasi. Tõlkida lasi õpetaja neid teistel, muidu ma poleks osanud. Pärast tunni lõppu toimus samas ruumis pidusöök. Võtsin endale erinevaid toite, aga need nägid räpased välja. Valisin endale taldrikut, aga ka need oli räpased. Kõige parema taldriku leidsin kohast, kus istusid Mari L. ja tema pinginaaber. Võidi mõelda, et ma võtsin taldriku sealt sellepärast, et Mari meeldib mulle teistest klassiõdedest rohkem. Hakkasin söömisega pihta.

*

Istusin ülikooliloengus. Õppejõud ütles, mis raamat tuleb eksamiks läbi lugeda. Ta ei öelnud täpset pealkirja, vaid umbkaudse.

Näljasurma edasilükkumine

Eelmisel aastal laenutati minu teoseid raamatukogudest 51 korda, mille eest saan 59 eurot ja 11 senti. Kirjutamine on minu ainus töö.

Nelja vankri lõppmäng

arvuti – inimene
Analüüs käikude tagasivõtmisega.
1. d4 f5 2. g3 Rf6 3. Og2 e6 4. Rf3 d5 5. Of4 Od6 6. Re5 Rbd7 7. Rd3 0-0 8. Od6 cd 9. Rc3 a6 10. 0-0 b5 11. a4 ba 12. Va4 Ob7 13. Ld2 Rb6 14. Vaa1 Rc4 15. Le1 Lc7 16. Rf4 Vfe8 17. b3 Rb6 18. e3 Vac8 19. Rfe2 e5 20. Ld2 Re4 21. Re4 de 22. c4 ed 23. Rd4 g6 24. Vfd1 Vcd8 25. Lc3 Rd7 26. La5 La5 27. Va5 Re5 28. Kf1 Ve7 29. Ke2 Rg4 30. h3 Re5 31. f4 ef+ 32. Rf3 Rf3 33. Of3 Of3+ 34. Kf3 Vb8 35. Vd6 Vb3 36. Vd8+ Kg7 37. Kf2 Vee3 38. Vd7+ Kh6 39. Va6 Vf3+ 40. Ke2 Vg3 41. Vaa7 Vb2+ 42. Kf1 Vc3 43. Vh7+ Kg5 44. Vae7 Vc4 45. Ve2 Vf4+ 46. Ke1 Vb3 47. Vd2 Vff3 48. Vg2+ Kf6 49. Vh2 Vbe3+ 50. Kd1 f4 51. h4 Vh3 52. Vc2 f3 53. Kd2 f2 54. Vc6+ Ve6 55. Ve6+ Ke6 56. Ke2 Vh2 57. Vb7 Kf5 58. Vf7+ Kg4 59. Vf2 Vf2+ 60. Kf2 Kh4 ja valge sai 79. käigul mati.

Mõtlev inimene

Lugesin eile feisbukist arvamust, nagu male ei oleks elu. Kasparov pani siiski oma raamatu pealkirjaks "Male kui elu mudel". Mujalt olen lugenud, et male teadusuuringute järgi üldjuhul parandab elus hakkamasaamist. Kui kahest ühesugusest rühmast õpilastest ühele õpetatakse malemängu ja teisele mitte, siis pärast seda on maleõpetust saanud rühmal hinded paremad ka teistes õppeainetes. Ühe inimese näide ei ole piisav, aga minul oli tõesti nii, et koolis sain veel kõiki hindeid, aga ülikoolis alla "hea" mitte kunagi ja enamasti läks veel paremini. Maletrennis olin hakanud käima seitsmendas klassis.

Minu meelest males pole kõige tähtsam tulemus, vaid mõtlemise harjutamine. Hiljem võib seda harjumust juba uute teemade juures rakendada. Lapsena pidasin esimest pähe tulnud asja juba mõtteks, aga nüüd valin erinevate variantide vahel.

Maletajatel pean ma õigeks mängida pika mõtlemisajaga, mitte kiir- ja välkmalet. Ühe kiirturniiri asemel jõuaks mängida ühe korraliku partii. Nüüd mängin ma pikka malet sagedamini kui kiirturniire. Kui ma veel kiirturniiridel olen osalenud, siis sellepärast, et pikki korraldatakse vähem ja kiirturniiril saab mõned laused juttu ajada.

Mitmevärvilised nupud

Palusin joonistada malenuppe, mis oleksid kaetud sürrealistlike maalidega.

Mulla käekäik

Vaatasin aknast välja. Muruplatsil kasvas kuus korrapäraselt istutatud puud ja nende all oli seeni. Rääkisin, et alguses toodi siia mustmulda ja seened ei kasvanud, aga nüüd on muld välja kurnatud ja seened on kasvama läinud. Kuna lehed iga aasta mulda väetavad, ei peaks muld väljakurnatud saama. Siis mulle tuli meelde, et lehed koristatakse siin puude alt ära ja viiakse minema. Ütlesin, et lehed koristatakse ära, aga rohtu ei niideta. Ema vastas, et rohtu niidetakse ainult moe pärast.

*

Olin ülikooli õppehoone koridori lõpus. Hakkasin koridori alguse suunas tagasi kõndima. Vastu tuli üks vanem mees, kes oli siin varem ka vastu tulnud. Nüüd ta oli juba tuttav ja nüüd ütlesin talle tere. Kõndisin edasi. Mees tuli mulle järele ja ütles, et ma teise lambilüliti ka sisse lülitaksin. Mul õnnestus vastav käeliigutus alles mitmendal katsel.

Malenupud ja sipelgad

Lapsena meeldis mulle sipelgapesi uurida. Leian, et nendel on malelaudadega sarnasust. Tehisintellekt joonistas pildile omal algatusel ka nööpe. Paide vanaema kodus meeldis mulle ka nööbitaldrikut vaadata. Tartus Kaunase puiesteel mängisid lapsed mängu, kus millegi lusikavarre sarnasega püüti nööpe õigesti hüppama panna.

Mänguaegsed kommentaarid

Mängisin Antoga malet. Ütlesin, et see on viik. Siis nägin, et ta saab mulle vankriga niimoodi tuld anda, et mul ei jää muud üle kui lipp vahele käia. Seetõttu parandasin, et ma siiski kaotan. Anto tegi mulle märkuse, et mängu ajal ülearust juttu ei räägita. Vaidlesin vastu, et ma ei rääkinud ülearust juttu, vaid pakkusin viiki.

Teine pidupäev

Jaaniööl ja jaanipäeval lugesin palju varasemate aastate kirju ja blogisissekandeid. Õhtul lugesin otseselt jaanipäeva teemalisi artikleid 1977. a. Haapsalu ja Põlva rajooni ajalehtedest. Kaustikusse mõtlen ka veel midagi päevakohast kirjutada. Listi juba kirjutasin.

Numbrite kasv

Ütlesin, et Pedmansonid on mind nii palju võitnud, aga Peebo reiting on ikka palju kõrgem kui neil. Peebo vastas, et Pedmansonid on veel noored, nende reiting ei ole jõudnud tõusta.

Tuulevaikus ja tähistamine

Kuna täna ei ole tööpäev ja oli tuulevaikus, puhusin tolmu mitte ühelt, vaid kahelt raamatute realt. Mõni päev on puhumiseks liiga tuuline või liiga märg olnud. Kui täna väljas kõndisin, langesid ka mõned üksikud piisad. Võrdlesin nii jalutuskäigu ajal kui ka rõdul istudes erinevaid enda raamatuid omavahel. Otsisin vanadest ajalehtedest, mida seal jaanipäeva paiku on kirjutatud. 19. sajandi "Ristirahva Pühapäevalehes" ma ei märganud otseselt jaanipäeva tähistamist, aga tehti samasugust karskuspropagandat nagu Tõnissoni aegses "Postimehes". Eesti-aegses "Järva Teatajas" ei jäänud silma midagi jaanipäeva teemalist, aga samas numbris oli mitu artiklit Eesti-Ungari suhetest. Ei kritiseeritud Ungari riigikorda, vaid avaldati lootust, et Ungari saab Esimeses maailmasõjas kaotatud ungarlastega asustatud alad tagasi. Ajaloolastele kirjutasin sellest, kuidas võidutuli tuuakse igal aastal Tori kirikust, aga Eesti ajal on võidupüha tähistatud ka ristiusu vastase Muistse vabadusvõitluse relvade joonistamisega. Feisbuklastele andsin lingi laulule, milles mainitakse Venemaal ja Ukrainas sõdimist ning jaanipäevaks koju saamist.

Valekäiguga protokoll

Vaatasin oma üles kirjutatud malepartiisid läbi. Ühest partiist leidsin valekäigu. Mõtlesin, et sellest kohast alates kustutan partii ära. Siis mõtlesin, et ei kustuta, kui vastane ka ei näinud, siis läks valekäik läbi ja selline mäng oligi. Klaus rääkis, et maletaja peab nuppe vaatama igas suunas, ka üles. Mõtlesin, et üles läheb nupp käigu sooritamise ajal.

*

Kõndisin ühes majas trepist üles. Ütlesin, et siin on trepp selline nagu unenägudes - kaks haru läheb üles ja mitte ühtegi alla. Selle koha järgi siis sellised unenäod tekivadki.

*

Ühes majas oli voodi otse põrandani ulatuva vaateakna kõrval. Mõtlesin, et see ei ole hea, kui magaja tänavale ära paistab. Siis mõtlesin, et ta ei paistagi, magamise ajaks tõmmatakse kardin ette. Edasi mõtlesin, et akna taha võidakse ikkagi saatja tapjad, kes tulevad uurima, kas see olen mina.

Edasilükkumised

Täna läksin bussijaama ajaks, mil arvasin bussi väljuvat. Aga selgus, et sel kellaajal väljub buss ainult tööpäeviti. Käisin vahepeal kodus ja tulin tund aega hiljem peatusesse tagasi. Nüüd õnnestus maale sõita. Seal käisin liivarannas, kus pistsin ühe käe vette. Enne tagasisõitu jõudsin veel lugeda. Algul lugesin verandal ja siis toas. Kui ma toas istusin, tuli uksest sisse vaatama tundmatu kass. Kuna ma olin täna hiljem maale jõudnud, sõitsin ka hiljem tagasi. Enne sõitu olin mõelnud, et ma võin maal fotosid teha ja need seejärel ära kustutada, et neid arvutisse liiga palju saaks. Aga ma ei teinud täna isegi ajutisi fotosid.

Eilsed kladesissekanded

Ühel maal elas üks poiss, kes kirjutas sama moodi unenägusid üles nagu mina. Ainult et temal oli vähem unenägusid. Ta nägi tavaliselt nädalas üks või kaks unenägu. Ja internetti ei olnud veel leiutatud, seetõttu ei kirjutanud ta unenägusid üles blogis, vaid paberile. Ta ei kirjutanud üles ka kõiki unenägusid, mida ta nägi. Kui ta nägi kaks korda sarnase unenäo, siis teisel korral ei pidanud ta enam vajalikuks seda kirja panna. Ka ei kirjutanud ta üles kõige halvemaid unenägusid ega selliseid, mida ta tahtis saladuses hoida. Ta ei andnud oma unenäokirjeldusi kellelegi lugeda, aga ta arvestas, et keegi võib lugeda omavoliliselt. Tavaliselt ei lugenud ta ka ise oma märkmeid üle. Tal oli kolm poolikut vihikut. Ühte kirjutas ta üles unenägusid, teise luuletusi ja kolmandasse jutte. Ükskord kirjutas ta üles näiteks unenäo, kuidas ta leidis maast raha. Ta mõtles, et nüüd saab ta endale midagi osta. Ta ostis ühe nätsu ja natuke raha jäi veel üle. Ta pani nätsu suhu, aga ei tundnud selle maitset. Selle järgi sai ta aru, et see on unenägu. Seetõttu ta ärkas.

*

Üks mees tahab saada võluriks. Ta mõtleb, et võluriks saamist saab õppida lasteraamatutest. Lapsed mängivad lasteraamatute järgi, aga tema teostab need tegelikus elus. Ta loeb ühe muinasjutu läbi. Selles esineb küll tegelane võlur, aga ei ole öeldud, kuidas ta võluriks sai. Võlur aitas muinasjutus teistel inimestel rikkaks saada. Sellest järeldab mees, et võlur võib aidata ka võluriks saada. Ta otsib tükk aega võluri telefoninumbrit, aga ei leia.

Fotokarp

Räägiti, et kui lapsele tagada hea tuju, siis ta õpib rohkem. Üks laps vastas, et tal on kogu aeg hea tuju. Mõtlesin, et tuju rikutakse ära koolis. Minu ema mängis selle lapsega palli sarnast mängu. Mina lamasin voodis ja mõtlesin, et peaks neile ütlema, et nad viskaks seda eset nii, et see mulle pihta ei läheks.

*

Vaatasin aknast välja. Masinad töötlesid parajasti mõlemat naabermaja. Vaatasin, et muruplatsi on vähendatud, nüüd läheb kõnnitee liivakastini välja. Siis nägin, et muru on alles, aga üle selle on üks kõnniteerada juurde tehtud.

*

Meil oli külas Jürgen. Ta tegi lahti kaasas oleva karbi, milles olid eelmise peo fotod. Ma olin harjunud juba fotosid ekraanilt vaatama. Oleksin vaadanud hea meelega ka paberfotosid, aga praegu oli käsi must, seda pidi kõigepealt pesema. Läksin kõigepealt tagumisse vannituppa, et võtta sealt teine särk. Suures toas oli palju rahvast. Mõtlesin, et lähen ühest vannitoast teise, et särk selga tõmmata. Uurisin raamaturiiuli kohalt tapeeti, sellega oli toimunud muudatus.

*

Venemaal oli rahvas kutsunud kokku NLKP kongressi, et probleemid lahendada. NLKP kongress oli jäänukinstitutsioon endisest ajast, aga käis veel koos. Kui kokkukutsumise otsus oli juba tehtud, hakkasid kokkukutsumise algatajad asjadest aru saama, seetõttu vahetati delegaadid välja, nemad kõrvaldati delegaatide hulgast. Räägiti, et üks aktsia, mille kurss oli viimasel ajal väga kõrge, on langema hakanud. Mõtlesin, et võibolla puhuti kurss vahepeal kunstlikult üles.

Tugevam kuningas

R-V-O-O-K-R-V-L

1. d4 d5 2. Rb3 Of5 3. Re3 e6 4. Rf5 ef 5. c3 Re6 6. Oc2 g6 7. Oh6 Of6 8. 0-0-0 Rb6 9. Ra5 Og7 10. Og7 Lg7 11. h4 h5 12. f3 0-0-0 13. e4 fe 14. fe Vge8 15. Vge1 Lh6+ 16. Kb1 g5 17. hg Lg5 18. b4 Rf4 19. Vd2 Vg8 20. Vf2 Rc4 21. Rc4 dc 22. Vef1 Rd3 23. Vf7 Lg2 24. Lg2 Vg2 25. Vh7 Vdg8 26. Vh5 Vg1 27. Vh1 Vh1 28. Vh1 b5 29. e5 Kd7 30. Od3 cd 31. Vd1 Vg3 32. d5 c6 33. d6 Ve3 34. Kc1 Ve5 35. Vd3 Ve6 36. Kd2 Vd6 37. Ke3 Vd3+ 38. Kd3 Kd6 39. Kd4 Kd7 40. Kc5 Kc7 41. c4 a6 42. cb cb 43. a3 Kb7 44. Kd5 Kc7 45. Kc5 Kb7 46. Kd6 Kb6 47. Kd7 a5 48. Kd6 a4 49. Kd5 Kb7 50. Kc5 Ka6 51. Kc6 1:0

Salajane kaardimäng

Kirjutasin mitmele naisele ühise elektronikirja. Alla panin kirjutamiskuupäeva, aga ei saatnud kirja veel samal päeval teele. Hiljem lisasin teelesaatmiskuupäeva ja saatsin kirja kahe kuupäevaga sihtkohtadesse. Mõtlesin, et võibolla tegin teelesaatmiskuupäevas trükivea. Mõtlesin, kas ma pidin nii piinlikku teksti kirjutama. Mõtlesin edasi, et võibolla see saajatele just meeldib.

*

Maletrennis mängiti kaarte. Peitsin kaardipaki varrrukasse, et treener ei näeks. Vahepeal püüdsime poistega kaarte ühekaupa käest kätte anda. Treener kahtlustas midagi ja vaatas laua alla, aga varrukasse ei osanud vaadata.

"Meie olemegi ime"

Katre Ligi. „Meie olemegi ime“. Ilmamaa, Tartu 2024. 135 lehekülge.

Ema luulekogu pealkiri on positiivses toonis, aga sees on ka palju kriitilisi luuletusi. Hiljuti ta ütles, et tema minu „Viimseid päevi“ lugedes ei saanud aru, et need oleksid nii vihased kui mina räägin. Vastasin, et need on tegelikust vihasemad. Aga ema raamatust selgub, et ta on ka ise sõjardite peale vihane.

Kui ema minuga suuliselt räägib, siis ta ütleb konkreetselt, keda ta kritiseerib. Raamatus on põhiliselt vihjed, aga ta pole rahul olnud, kui varasemate raamatute vihjetest on valesti aru saadud. Kõik lugejad ei tunnegi samu inimesi, aga saavad siiski mõelda, mis nende enda elukogemusest kõige sarnasem on.

Raamatus on ka kiitvaid tekste. Ühes luuletuses on loetletud, kes on ema lemmikluuletajad. Aga öeldud on ainult perekonnanimed, mina tean Runneli ja Viidingu nimega rohkem kui ühte autorit. Ma tean nii Juhan Viidingult kui ka Paul Viidingult häid ilukirjandusteoseid.

Viimane tsükkel on loodust kiitev. Kui ema kiidab linde, siis see tuletab meelde, et ka minu „Uneriigist“ pidas ta kõige paremaks luuletust, mis rääkis rasvatihasest ja leevikesest, vähemalt ühe muu lugeja arvamusega tema arvamus kattus. Ma olen ka öelnud, et Grenzsteini raamatust meeldis mulle kõige rohkem peatükk tuvi mõttekäiguga. Ema on liikunud samades kohtades Tartus ja Peedul, kus mina, seetõttu osa tema ja minu tähelepanekuid kattuvad. Ma olen blogi suusareportaažides samuti Anne kanali luikedest kirjutanud.

Üle ühe laua

Kui ma oleksin istunud peolauas oma tavalisele kohale, siis oleksin seal istunud üksi. Seetõttu istusin teise lauda Anni kõrvale ja ajasin temaga juttu. Minust teisel pool istusid lapsed. Mõne aja pärast tõusis Ann püsti ja kõndis eemale, mina ei hakanud enam kohta vahetama. Lõpuks tuli Ann tagasi ja hüüdis mind nimepidi.

K-küllane unenäokirjeldus

Korra kirjapandud kirjutise k-konsonantide külluse käsuga kordamine:

Käisin koolis, kõndisin-kõmpisin koolimajja kohalejõudmiseks. Kuna kotis küüdipiletid kõik kasutatud, kõndisin kingakandadel. Kavatsesin kasutada küüdibussi Kaunase kohta kohaleveoks, kuid kogemata kandusin Kesklinna. Käesoleva kuu komme kujutas kummatigi Kesklinnani kohalesõitu.

Vanaaja mõtlemine

Minu küsimus tänaste unenägude kohta: "Kuidas tõlgendaksid neid unenägusid Uus-Assüüria preestrid: /.../"

Minu vastus: "Kuigi unenägudes esinevad mõned väiksed probleemid, leiaks siit võibolla kokkuvõttes kinnitust kuninga vägevusele. Rahvas ei tõsta mässu, kodanik ei sõida jänest, vaid pileti puudumisel kõnnib seadusekuulekalt jala. Võibolla tal läheb pileti puudumine meelest, aga kuningas on lahke ja kodanikku selle eest ei karistata. Mässu tõstmiseks ei ole põhjust, sest kuningas laseb ehitada piisavalt suuri hooneid."

Tehisintellekti vastus: "In ancient Mesopotamia, including Assyria, dreams were often regarded as messages from the gods or deities of the underworld. The interpretation of dreams was a significant aspect of their culture, and priests played a key role in deciphering these messages. Dreams that required no interpretation were considered direct revelations, while others might be symbolic and require analysis by knowledgeable individuals such as priests.

Your dreams about traveling to school and waiting at a restroom could be seen as symbolic representations of your journey through life, challenges, or decisions you face. The Assyrian priests might interpret these scenarios considering the cultural and religious context of the time.

For a more detailed understanding of how Assyrian priests might interpret such dreams, you can refer to this article on Secrets Of The Assyrian Dream Book And Dream Interpretation In The Ancient Near East1."

Minu kommentaar: "Mina oletasin, et preestrid leiaks unenäost midagi kuninga kohta, tehisintellekt arvab, et minu enda kohta. Minu enda kohta ei oleks järeldused nende unenägude põhjal nii head kui kuninga kohta, sest esimeses unenäos olen ma hajameelne ja teises teen algul valeoletuse. Aga tundub, et mõlemal juhul saan ma siiski lõpuks tõest aru. Antud linki ma ei vaadanud."

Liikumissuunad

Läksin kooli poole. Mul olid bussipiletid otsas, seetõttu läksin jala. Tahtsin sõita bussiga Kaunase peatusesse, aga kogemata sõitsin Kesklinna. Viimasel ajal ma olin harjunud seoses teise sihtkohaga sinna sõitma.

*

Asutuse wc ukse taga oli mööbliese, nii et uks oleks avamisel selle vastu läinud. Tõstsin mööblieseme eemale. Jäin ukse taha järjekorda ootama. Järjekord läks pikaks ja uued juurdetulijad läksid uksele lähemale kui mina. Ütlesin, et nii lähevad kõik must ette. Sisenesin uksest. Selgus, et sees oli ruumi küllalt.

Arvustuses öeldu kontroll

Minu küsimus tänaste unenägude kohta: "Milliste religioonide sümbolid esinevad nendes unenäokirjeldustes: /.../"

Minu vastus: "Maleturniir sarnaneb vanade kreeklaste olümpiamängude või vanade roomlaste gladiaatorite võitlustega. Ka ateistid on pidanud spordivõistlusi. Ka kristlikus keskaegses Euroopas olid rüütliturniirid. Male pärineb Aasiast, seda on mänginud ka keskaegsed kristlased ja 20. sajandi kommunistid.

Teises unenäos nööpnõelad tuletavad meelde Jeesuse ja hilisemate kristlaste ristilöömist. Kindla istekoha hindamine sarnaneb vanade eestlaste maausuga, kellel hiied asusid kindlas kohas ja neid ei saanud kaasa võtta. Indiaanlastel oli võibolla midagi sarnast, aga Ameerika Ühendriikide indiaanlased sunniti idast läände rändama."

Tehisintellekti vastus: "Unenäod on väga isiklikud ja nende tõlgendamine võib olla subjektiivne. Kirjeldatud unenägudes ei tundu esinevat otseseid religioosseid sümboleid, kuid mõned elemendid, nagu maleturniir või füüsikatund, võivad sümboliseerida elus ette tulevaid väljakutseid või otsuseid. Maleturniir võib esindada strateegilist mõtlemist ja konkurentsi, samas kui füüsikatund võib viidata teadmiste omandamisele või probleemide lahendamisele. Unenägude tõlgendamine sõltub paljuski unenäo nägija enda elukogemustest ja isiklikest seostest."

Minu küsimus: "Kui neis unenägudes ei ole religioosseid sümboleid, kas need sümboliseerivad siis ateistlikku mõtlemist?"

Tehisintellekti vastus: "Unenägude sisu ei pruugi tingimata peegeldada usulisi veendumusi või filosoofilisi hoiakuid, nagu ateism. Unenäod võivad olla mõjutatud paljudest teguritest, sealhulgas päeva jooksul kogetud sündmustest, mõtetest, tunnetest ja alateadlikest soovidest. Puudumine religioossetest sümbolitest unenäos ei tähenda automaatselt ateistlikku mõtlemist. Unenägude tõlgendamine on keeruline ja mitmetahuline protsess, mis võib hõlmata sügavamat isiklikku analüüsi ja eneserefleksiooni."

Minu küsimus: "Millisesse tsivilisatsiooni kuulub nende unenägude nägija?"

Tehisintellekti vastus: "Unenägude nägija tsivilisatsiooniline kuuluvus ei ole midagi, mida saab unenägude sisu põhjal kindlaks teha. Tsivilisatsioon viitab ühiskondadele ja kultuuridele, mis on arenenud keerukateks sotsiaalseteks struktuurideks ja institutsioonideks. Unenäod on isiklikud kogemused, mis on mõjutatud unenäo nägija enda elust, kultuurist ja isiklikest kogemustest. Seega, unenägude sisu ei peegelda otseselt tsivilisatsiooni, vaid pigem unenäo nägija individuaalset psüühikat ja elukonteksti."

Minu küsimus: "Milline on nende unenägude nägija elukontekst?"

Tehisintellekti vastus: "Unenägude nägija elukonteksti mõistmine põhineb unenäo sisu tõlgendamisel, mis on väga isiklik ja subjektiivne protsess. Unenäod võivad peegeldada unenäo nägija muresid, soove, hirme, eesmärke ja kogemusi. Näiteks mainitud maleturniir võib viidata konkurentsile ja saavutustele elus, samas kui füüsikatund võib sümboliseerida õppimist ja arengut. Unenägude tõlgendamine nõuab sageli põhjalikku eneserefleksiooni ja võib olla seotud unenäo nägija isiklike eesmärkide ja kogemustega."

Minu kommentaar: "Maleturniire ja füüsikatunde on elus ka päriselt olnud, seega põhinevad need unenäod mälestustel. Aga käitumine maleturniiril ja füüsikatunnis sõltub ikkagi mingist maailmavaatest."

"Tuna" 4/2023

„Tuna. Ajalookultuuri ajakiri“. 4/2023. Peatoimetaja Helen Rohtmets-Aasa. Toimetaja Madis Maasing. 160 lehekülge.

Numbris on esikohal Jüri Saare essee neljast Vene smutast ehk segaduste ajast. Esimene olnud pärast Ivan IV valitsemisaega, teine pärast 1917. a. revolutsiooni, kolmas Gorbatšovi ja Jeltsini ajal, neljas Ukraina sõja ajal. Kui neid on lähiajaloos tihedamalt, võib see näidata, et kirjutaja tunneb lähiajalugu paremini. Võib küsida, kas mongoli ikke ajal oli olukord parem või miks kutsuti varjaagid ennast valitsema.

Kirjutaja leiab kooskõlas Putini ametliku propagandaga, et Putini valitsemisaja algus oli parem. Mina nii ei leia, mina hindan Gorbatšovi ja Jeltsini aja suuremat demokraatiat ja sõnavabadust. Võibolla majanduslik stabiilsus oli Putini ajal esialgu suurem. Saar kirjutab, kuidas Venemaa ennast ülehindab. Minu teada see on üldinimlik, et ennast sagedamini ülehinnatakse kui alahinnatakse.

Amar Annus kirjutab miinus seitsmenda sajandi Uus-Assüüria raidkirjast. Ma mäletan Märt Tänava 2016. a. ülikooli vilistlaspäeva loengust, et vanad roomlased ei andnud valimislubadusi, vaid kiitsid ennast ja oma sugulasi. Ka see Uus-Assüüria kuningas kiidab ennast. Ta ei ütle, et tema sõjavägi oleks sõda võitnud, vaid tema isiklikult. Jumalaid peab ta siiski endast kõrgemateks. Aga toodud tekstist ei selgu, kas ta arvas sõjas tapetutel olevat hauatagust elu. Nagu Piiblis, nii ka selles raidkirjas saadakse unenägudes kõrgematelt jõududelt sõnumeid. Ma ei lugenud tekstist välja, kas jumalad ilmusid unenägudes ainult preestritele või kõigile unenägude nägijatele. Aga nagu mulle vestlusest tehisintellektiga selgeks sai, kui eeldada, et jumal annab endast märku sümbolitena, siis saab igast unenäost jumalate sümboleid otsida.

Maarja Hollo avaldab ja kommenteerib pagulaskirjaniku Gert Helbemäe kirju. Olen lugenud vist kolme Helbemäe raamatut – kõigepealt liiga kiires tempos raamatut munkadest, seejärel rahulikumas tempos romaani „Kägu odraokkaga“, mis rääkis vähehinnatud lauljast, kolmandaks vist samalt autorilt ühte abielurikkumise lugu, mille pealkirja ma ei mäleta.

„Tunaga“ rööbiti lugesin raamatut Koidulast, kus on toodud katkendeid Koidula ja Kreutzwaldi kirjavahetusest. Kirjavahetused võivad üksteisele sarnaneda ja mõned sarnasused olid ka nende kahe kirjavahetuse vahel. Kreutzwald kirjutab Koidulale, et Koidula on esimene inimene, kes teda mõistab. Sama moodi ütleb Helbemäe, et pole kedagi, kellega kohvikus vaimsetel teemadel juttu ajada. Nii Koidula kui ka Helbemäe küsivad oma loomingule tagasisidet.

Kommenteeritakse, et Helbemäe pidas ennast rohkem eurooplaseks kui eestlaseks. Mulle tundub selline identiteet kummaline. Ma saaks aru, kui ta peaks ennast eelkõige inimeseks või kristlaseks või läänetsivilisatsiooni esindajaks, aga Lääne tsivilisatsioon ja kristlus ei ole ainult Euroopas. Euroopaks on peetud ka Venemaad, venelaste eest ta Läände põgenes.

Roman Kasak ja Kaarel Piirimäe kirjutavad ühises artiklis Eesti-NATO suhetest. Nõukogude Liidu lagunemise järel sattunud esialgu NATO edasine vajalikkus kahtluse alla. Mõtlesin, et on kaks vastupidise sisuga ütlust. Üks on, et kui tahad rahu, siis valmistu sõjaks, teise järgi kui laval on püss, siis tuleb sellest ka pauku. Ukraina ründamist on seletatud sellega, et ta ei kuulu NATO-sse, aga Iraagi ründamist põhjendati vastupidi sellega, et tal arvati olevat massihävitusrelv, sarnasel põhjusel ähvardas Nõukogude Liitu sõjaga Kennedy.

Viidatakse Lennart Merele, kelle arvates ei oleks tohtinud Venemaa valimistel lubada kandideerida Žirinovski parteil, millel oli soov demokraatiale lõppu teha. Siin võib tekkida küsimus, kas tähtsam on demokraatia või õigusriik. Minu blogile tuli kunagi kommentaar, et demokraatiale võib demokraatlikul teel lõpu teha. Ka selle nädala ajalehes tehti ettepanek, et võiks leppida, et kõik riigid ei taha endale demokraatiat.

Ivi Tomingas fotonurgas annab ülevaate jõulude kujutamisest piltidel. Olen kuulnud kombest, et kuskil pannakse kinke kuuse alla. Meil on kuusejalg olnud põrandal, aga fotolt nägin, et kuusk võib olla ka laua peal, mõne laua alla mahuks rohkem kinke. Ma ei lugenud kokku, kas fotodel on rohkem poisse või tüdrukuid, aga mulje jäi, et tüdrukuid oli rohkem. Tüdrukuid võib olla kas rohkem pildistatud või tuletasid fotonurga koostajale tüdrukutega pildid rohkem enda lapsepõlve meelde.

Joonistus "Tuna" ainetel

Püüdsin lasta tehisintellektil joonistada üleeile läbi saadud "Tuna" numbri ainetel neljapildilist koomiksit. See käsk, mida ma olin seni kasutanud, ütles, et ta ei saa joonistada. Teine käsk küll joonistas, aga tegi nelja pildi asemel valmis ühe, küsides ülejäänute jaoks täpsemat kirjeldust, mida ma praegu andma ei hakanud.

Turniirilolek ja tundiminek

Mängisin pikal maleturniiril. Mul oli enne viimast vooru 5,5 punkti, ära olin andnud 1,5 punkti. Veel ei teadnud, kellega ma viimases voorus mängin. Üks võimalus oli, et A. Kuusega. Kuulsin, kui ta ütles, et viimases voorus võidab ta kindlasti. Vaidlesin vastu, et mul on hea vorm, ma võin võita. Tegelikult olid kaks minu võitudest loobumisvõidud, osavõtjaid oli võrreldes turniiri algusega kõvasti vähemaks jäänud.

*

Olin teel füüsikatundi. Nägin stendi peal rippumas pruuni paberit, mida ma oleks saanud tunnis puhta paberina kasutada. Aga see oli kinnitatud väga paljude nööpnõeltega. Hakkasin paberi kättesaamiseks nööpnõelu välja tõmbama. Siis mõtlesin, et neid on liiga palju, ja hakkasin neid tagasi panema. Läksin tundi. Olin istunud igas tunnis eelviimases pingis kahe kindla tüdruku ees. Aga täna istusid eelviimases pingis Sander ja Lauri N. Sander vabandas, et võõrad istuvad minu koha peal. Täpsustasin, et Lauri on võõras, Sander mitte. Ütlesin, et ma võin üks pink ettepoole ka istuda. Mõtlesin, et tegelikult mulle meeldiks tuttava koha peal rohkem istuda.

Teedel, aias ja metsas

Täna sõitis läbi Peedu aeglaselt üks leierkasti moodi auto, mis iga natukese aja tagant ühte ja sama lugu mängis. Kuulsin neid helisid kõigepealt oma aias süies, hiljem metsa suunas kõndides liikusin selle auto taga. Tagasisõidu bussi oodates ajasin ühe suitsetava mehega juttu. Ma tavaliselt esimesena pole võõrastega juttu alustanud, täna alustas ka tema.

Silmaprobleemid

Käisin hiljuti silmaarsti juures. Sinna soovitas minna kõigepealt perearst, sest ma polnud ammu käinud. Kui registratuurist öeldi, et nüüd määrab prille prillipood, mitte silmaarst, käisin kõigepealt prillipoes, aga ka sealt soovitati minna ka silmaarstile muid asju kontrollima. Panin aja kinni ja järjekorda oodates tabas mind järjest kaks korda silmapõletik. Silmaarst ütles, et see haigus tuleb arvutiga töötamisest. Seda saavat ravida silmatilkadega, mida tulevat panna vanemaks saades järjest sagedamini. Aga terava otsaga silmatilgapudeliga olevat võimalik silma vigastada, seetõttu on parem nüri ots. Ilmselt aitaks ka arvutikasutuse vähendamine. Ühes kabinetis oli ratastega tool, mille veerema hakates olevat silmaõe sõnul võimalik masinad ära lõhkuda. Soovitati kahe aasta pärast uuesti silmi kontrollima minna.

Ärajäämised

Läksin ülikooli maleklubisse. Tee peal olin öelnud ühele mängijale, et klubi ei käi enam koos. Kohale jõudes selgus siiski, et kogunes palju mängijaid. Suurem osa hakkasid juba mängima, mina veel mitte. Lõpuks hakkasime mina ja minu vastane ka nuppe peale panema.

*

Esinesime ühes toas teatrietendusega. Eespool oli olnud koht, kus oli tahetud, et ma mängiksin stseeni koos K. Ehiniga, aga olin keeldunud. Nüüd tuli teine selline koht, keeldusin jälle.

Vastuolud plaanides ja hinnangutes

Magasin oma voodis. Vennad torkisid mind kätega, et mind äratada, aga ma ei teinud välja. Nad pistsid käe mu padja alla, et vaadata, mis seal on, seda ma takistasin. Mul oli padja all muuhulgas kell, mille põhjal oleks võidud järeldada, et ma tahan ise ka kella pealt tõusta. Mul oli kindel päevaplaan, mille ma tahtsin ellu viia. Praegu tahtsin magada ja pärast tööd teha. Mulle hakkas tunduma, et võibolla on täna vanaema sünnipäev ja mind püütakse äratada, et ma sinna läheksin. Aga sinna ma minna ei tahtnud, sest täna tahtsin alustada raamatu "Sartor resartus" lugemist.

*

Laskusin koolitrepist. Ma olin vist kõige kiirem, aga üks inimene tundus püsivat minuga umbes ühes tempos. Nooremana olin ma olnud nõrk, praegu tundus, et olen tugevaks läinud, aga kehalise kasvatuse tunnis sain millegipärast endiselt kahtesid ja kolmesid. Või seda ei teadnud, mis on mu kehalise kasvatuse hinded. Selle aine hindeid küll pandi, aga õpilastele enam ei öeldud. Sai ainult veerandi lõpus teada, et mu veerandihinne on neli.

Viigirünnak

inimene – arvuti
Ühe tagasivõtmisega.
1. e4 c5 2. Rf3 e6 3. c3 Rf6 4. e5 Rd5 5. d4 cd 6. cd Rc6 7. Rc3 Ob4 8. Od2 La5 9. Rd5 Ld5 10. Ob4 Rb4 11. a3 Le4+ 12. Kd2 Lf4+ 13. Ke1 Le4+ 14. Kd2 Lf4+ 15. Ke1 Le4+ 16. Kd2 viik.

Õppetöö ja mäletamine

Rääkisin klassivendadele mälestusi neljandast klassist. Järgmine kord kohtudes ütlesid nad, et ma jälle neljandast klassist rääkima ei hakkaks. Rääkisin siis kolmandast klassist. Mainisin korraks ka neljandat klassi, klassivennad võisid arvata, et ma hakkan uuesti pihta.

*

Kesklinna bussijaamas manööverdas mitu linnaliinide bussi. Üks buss jäi kahe muu vahele kinni ja lömastati. Veel ei teadnud, millised on tulemused inimestele. Ma ei tahtnud nii koledat vaatepilti näha ja läksin edasi. Üks tuttav bussist välja pääsenud vigastatu jõudis mulle järele.

*

Seminaris anti sõna mulle. Ütlesin, et ma enne suvevaheaega toimunud eelmises seminaris juba rääkisin sel teemal. Mul oli oma sõnavõtt üles kirjutatud ja kirja pandud, et ma rääkisin 32 minutit. Kirjas olid ka teiste sõnavõtud. Ma olin rääkinud pikemalt kui põhiettekandja, kelle juttu ma olin kommenteerinud. Nüüd lõpetati nõudmine, et ma uuesti räägiks. Klassivennad kommenteerisid, et kõige huvitavamaid asju räägin ma väikses seltskonnas. Hakkasin kahtlema, kas ma olin üles kirjutanud enda juba peetud või alles kavandatud esinemise. Aga see pidi olema siiski juba peetud, sest kaustikus järgnesid sellele teiste sõnavõtud, mille sisu ma poleks neid kuulmata teadnud.

*

Istusin tunnis. Õpetaja pidas loengut. Mul oli vihik lahti, aga ma ei konspekteerinud. Õpetaja küsis, kas ma ei tööta kaasa. Vastasin, et ma olen eluaeg vähe üles kirjutanud. Mõtlesin, et mul on hea mälu, mul ei ole vajadust konspekteerida. Edasi mõtlesin, et aga mälu võib vanemaks saades halvemaks minna. Nüüd hakkasin ühte õpetaja öeldud naljakat lauset üles kirjutama. Teine õpetaja tuli mu vihikut vaatama ja võis tahta, et ma tõsist juttu üles kirjutaks. Olime varem õppinud keskkoolis, nüüd olin põhikoolis tagasi. Ütlesin, et keskkoolis kontrolliti ainult üks kord minu vihikut.

Bonn pealinnakandidaadina

Vaatasin aadressilt https://www.youtube.com/watch?v=cyVLowXDjeY dokumentaalfilmi endise Lääne-Saksamaa pealinna Bonni kohta. Film oli tehtud aastal 1993 ja alustati sellest, kuidas Bonn jäi alla Berliinile taasühinenud Saksamaa põhipealinna valimisel. Seejärel mindi selle juurde, kuidas Bonn võitis varem Adenaueri ajal suuremat Frankfurti Lääne-Saksamaa pealinna valimisel.

Võrdlusena tuli kõigepealt meelde, kuidas Venemaal on pealinn Moskva ja Peterburi vahel kolinud. Seejärel meenus, et ka Eestis kolivad asutused Tallinna ja Tartu vahet edasi-tagasi. Kolmas mõte oli, et võrdlusi saab tuua ka suurte üksikisikute vastasseisudega. Kunagi oli näiteks suur küsimus, kas maailma tugevaim maletaja on Karpov või Kasparov. Eesti ajaloos on kahe suurena räägitud Pätsist ja Tõnissonist. Aga kui filmis räägitakse, et Bonn erinevalt teistest pealinnakandidaatidest on rahulik väikelinn, siis sobiks ka Taaveti ja Koljati võrdlus. Vaatasin vikipeediast, et praegu on Bonn suuruselt Tartu ja Tallinna vahepealne linn. Vastandused võivad tunduda tähtsamad, kui need riimuvad. Bonn ja Berliin või Karpov ja Kasparov algavad sama tähega, Taavet ja Koljat lõppevad sama tähega.

Filmis oli palju juttu ka fotograafiast. Näidati, kui suured ja kui üleni täis on Saksamaa arhiiviriiulid. Näidati, et fotosid töödeldi ka enne arvuteid. Üks filmi tegelane Bonnist kui kodulinnast või sünnilinnast rääkides kasutas saksakeelset sõna, mille otsetõlge oleks 'isalinn'. Enne vaatamise alustamist uurisin otsingumootoriga, kes on filmi pealkirjas nimetatud isik. Sain tulemuseks, et tegemist on väljamõeldud isikuga, sellest hoolimata nimetati seda dokumentaalfilmiks. Eesti kohta saaks teha sarnase loo tänavuse Euroopa kultuuripealinna valimisest, kuigi kultuuripealinn on veel ajutisem nähtus.

/TÄIENDUS: Lugesin kirjalikest allikatest täienduseks, et kui Bonn valiti pealinnaks, oli see mõeldud ajutise pealinnana. Saksamaa taasühinemisel otsustati kohe, et pealinnaks saab Berliin, aga hääletati, kummas linnas peaks asuma valitsus. Saksamaa taasühinemise aegsetest ajalehtedest mäletan siiski, et vähemalt Bonni elanikud tahtsid seda päris pealinnaks jätta./

Pilt peolauast

Eile tuli üks surmateade ja täna toimus üks sünnipäevapidu. Tegin seal hulga fotosid. Kui neid aparaadist näitasin, pildistati ka mind.

Unenägu luule- ja pildiridadena

Maanteel autos sõitsime

justkui ühes villises.

Akendel küll klaasid ees,

aga kuuliaugud sees.

Nõnda autos rännates

jõudsimegi pärale.

Selles kohas enne meid

oli juba sõdureid.

"Dessant!" ma valjult ütlesin,

aga ise mõtlesin:

ehk need pole vaenlased,

vaid me oma eestlased.

Majja sisse läksime,

peoruumi jõudsime.

Minu kaaslast tänati,

et tõi sinna minugi.

Mõnel oli meeles veel,

kuidas oli vastumeelt

varem mulle reisilkäik,

aga elus pole kõik

ühtemoodi alati,

reisisin nüüd sageli.

Sõit ja kohalejõudmine

Sõitsime villise moodi autos. Sellel olid akendes kuuliaugud. Jõudsime sihtkohta kohale. Seal nägime sõjaväelasi. Ütlesin: "Dessant." Tegelikult ei olnud kindel, kas need on vaenlase või Eesti sõjaväelased. Läksime peoruumi. Varem kohal olnud tänasid minu kaaslast selle eest, et ta minu kohale tõi. Mõtlesin, et osad inimesed mäletavad aega, kui ma kuskil käia ei tahtnud, praegu käin rohkem.

Vastus kahvlile

arvuti – inimene
Analüüs käikude tagasivõtmisega.
1. Rf3 d5 2. g3 Rf6 3. Og2 c5 4. d4 e6 5. Re5 cd 6. Ld4 Rc6 7. Rc6 bc 8. Rc3 Oe7 9. Oe3 c5 10. La4+ Od7 11. La3 Vc8 12. La7 d4 13. Ob7 de 14. Oc8 ef+ 15. Kf2 Lc8 16. h3 0-0 17. Vad1 c4 18. e3 Oc5 19. La5 Vd8 20. g4 Oe7 21. La7 Ob4 22. Ld4 Oc3 23. bc Rd5 24. e4 Rf6 25. Kf3 Lc6 26. g5 Re8 27. h4 f5 28. Ke3 Le4+ 29. Le4 fe 30. Vd4 Rc7 31. Vc4 Rd5+ 32. Ke4 Va8 33. Vb1 Va2 34. Vb8+ Kf7 35. Vb7 Ke7 36. Kd3 Kd6 37. Vd4 Kc6 38. Vb8 Kc7 39. Vh8 Oa4 40. Vc4+ Kd7 41. Kd4 Oc2 42. Vg8 Of5 43. Vcc8 Va4+ 44. c4 Rb6 45. Vcd8+ Kc7 46. Ke3 Rc4+ 47. Kf2 Va2+ 48. Kg3 Va3+ 49. Kf4 Rd6 50. Va8 Va8 51. Va8 h6 52. Vg8 hg+ 53. hg g6 54. Vg7+ Kc6 55. Va7 Rb5 56. Va5 Kb6 57. Va1 Kc5 58. Va5 Od3 59. Ke5 Kb4 60. Va8 Of5 61. Vb8 Kc4 62. Vc8+ Kd3 63. Vb8 Rc3 64. Vb3 Kc4 65. Va3 Re4 66. Va4+ Kd3 67. Va3+ Ke2 68. Ve3+ Kf2 69. Ve4 Oe4 70. Ke4 Kg3 71. Ke5 Kg4 72. Ke6 Kg5 ja valge sai 95. käigul mati.

Tõlkimismõte

Üliõpilastel soovitati tänavalt münte korjata. Juba hulk aastaid tagasi oli öeldud, et mõne aasta pärast saab korjama hakata, tegelikult tuli see hilinemisega ja läks umbes kümme aastat. Korjasin maast kahte või kolme tüüpi münte. Mustlane küsis mult raha, seetõttu andsin ühte tüüpi mündid kõik talle. Mööda kõnniteed kõndis üliõpilaste rivi. Teised münte ei korjanud, aga mina vaatasin, kas neid maas leidub. Korjasin üles ühe 50-sendise.

*

Meie õuel tegid kaks noormeest midagi lume sees. Võibolla nad tegid kurja, sest kui neile koer vastu tuli, katkestasid nad tegevuse, nagu kardaksid koera karistust. Mina olin oma maja nurgal ja kirjutasin lume sisse tähti.

*

Kaalusin erinevaid kirjatöid, mida võiks tegema hakata, kui praegune valmis saab. Võtsin füüsika käsiraamatu ja läksin ühele naisele rääkima, et selle käsiraamatu võiks eesti keelde tõlkida. Naine vaatas raamatut ja ütles, et see on vananenud. Vaidlesin vastu, et ajalugu vananeb, füüsika ei vanane. Tippfüüsika võib vananeda, aga koolifüüsika mitte. Naine ütles, et selle raamatu järgi ei saa füüsikat selgeks. Vaidlesin vastu, et mina õpikute järgi ei saanud, aga selle käsiraamatu järgi sain ja tegin füüsika sisseastumiseksami. Nüüd tuli mulle teistsugune mõte ja ütlesin, et seda raamatut ei ole siiski vaja tõlkida, sest see ongi tõlge. Seda pole vaja tõlkida, vaid toimetada. Vaatasin, kas õpikut kasutanute hulgas on tuttavaid nimesid. Õpiku lõppu oli Henn märkinud üles neli korda, kui teda oli kohtusse kaevatud. Tõnule tundus see käsiraamat vist liiga Nõukogude stiilis, sest peolauas pidas ta kõne, milles kritiseeris, et ükskord läks ta ühte ruumi ja seal olid inimesed kahes sirges rivis. Minu meelest sõjas võis distsipliin kasuks tulla.

Teoste käekäik

Tahtsin raamatut välja anda. Kultuurkapitalilt raha saamiseks pidi mul olema ette näidata Jagomäega sõlmitud leping, et ta on nõus raamatu välja andma. Mul oli vist leping sõlmitud, otsisin seda. Sain kogu paberipaki läbi vaadatud, aga lepingut ei leidnud, see võis asuda teisel aadressil. Hakkasin otsast peale vaatama.

*

Üks poiss tahtis minu pabereid vaadata. Lõin talle küüne kätte ja ütlesin, et võõraid pabereid ei ole viisakas vaadata. Üks teine poiss tahtis mu maale vaadata. Ütlesin, et ei saa, need maalid on maailmatasemel. Kasutasin sõimusõnu. Kui olin üksi jäänud, hakkasin maale ise vaatama. Üks oli veel ülevärvimisest märg ja oli teise paberiga natuke kokku kleepunud. Neid koost lahti võttes pilt rebenes. Mõtlesin, et vähemalt lõhkusin ma selle ise. Vaatasin, et ülevärvimise järel ei ole pilt enam nii ilus kui varem.

Pilte ja salme

Suvilas loetav romaan kõlaks luuletusena nii:

Rahvas vihast vahutas,

eri usk neid lahutas.

Kahevahel kuningas

tihti usku vahetas.

Suvilaskäimiste kirjeldus kõlaks luuletusena järgmiselt:

Peedul mina pildistan,

Tartus pilte sildistan.

Peedul olen üksinda,

bussis võõrad müksivad.

Mõtlesin need salmid välja suvilatoas, kuna päike läks pilve taha ja ei näinud enam lugeda. Mõtlesin, et täna on proosalaused tõesti paremad kui luuletused, neid salme ma ei avalda.

Kooliõuelt Tallinnasse

Olin vilistlasena kooli õuel. Olin tiivapoolse ukse lähedal. Rääkisin, et siin punktis on õuest täielikult teine pilt. Tavaliselt olen ma kõndinud väravast peaukseni ja see tee on mul peas, teise ukse juures olen käinud harva. Kooliajaga võrreldes on küll muutunud ka see, et varem ma polnud isegi õhtupoolses vahetuses kõige pikem. Hakkasin koos Erikuga Tallinnasse minema. Jõudsin koos Pärnitsaga kohale. Sisenesime kaubamajja. Lugesin seal isa raamatu arvustust. See raamat polnud mulle tuttav, aga see oligi ilmunud välismaal tõlkena võõrkeelde. Mõned lapsed kaklesid. Hoidsin ühte neist kinni ja lahti lastes võtsin lubaduse, et nad rohkem ei kakle. Kui järgmine päev uuesti kaubamajja tulin, nägin samu lapsi ja nad kaklesid jälle.

Mugavamad valimised

Sain hääle antud. Mul oli varasemal korral üles kirjutatud, et pidin selleks arvuti teise ruumi viima. Täna oli asi parem, sain oma toast hääletatud.

Lugemata raamatud

Tahtsin kuulata Ameerika Häält. Isal olid vanast ajast Ameerika Hääle lühilainealad meeles ja ta ütles need mulle. Ma mäletasin ise ka umbes nii. Erinevus oli, et isa ütles ühe numbri lõppu veel tähe A. Mõtlesin, et ma ei kuulagi saadet raadioga, vaid löön need lühilainealad otsingumootorisse.

*

Sõin koolisööklas. Minuga ühes lauas sõi veel üks poiss. Vaatasin ringi, kas saab teistest laudadest toitu juurde võtta. Seal tundus küll olevat seda üle jäänud, aga keegi võis veel hilinemisega sööklasse tulla. Märkasin oma lauas veel ühte asja, mida ma polnud söönud. Ütlesin, et ma otsin teistest laudadest saiakesi, aga ei märka, et oma lauas on kaalikatükke. Võtsin neid. Kuna ma olin nüüd midagi öelnud, nihkus laua nurgas istuv võõras poiss sealt laua keskele minu vastu, et minuga rääkima hakata.

*

Vaatasin "Loomingu Raamatukogu" aastakäike läbi. Leidsin raamatuid, millel oli kaks autorit. Ma olin blogis kirjutanud, mis mingit autorit iseloomustab, nüüd sai kirjutada, mis iseloomustab kahe autori kombinatsiooni. Neis numbrites olid arvatavasti ühed novellid ühe ja teised teise kirjaniku kirjutatud, aga polnud öeldud, kummad on kumma omad. Leidsin ka "Loomingu Raamatukogusid", kus oli kirjutatud kas päriselt nähtud või väljamõeldud unenägudest. Need tahtsin läbi lugeda, et neist Helinale kirjutada. Helina oli ise ka "Loomingu Raamatukogusid" lugenud ja neist kirjutanud, aga kõiki huvitavaid ta polnud maininud, siis need olid tal vist lugemata.

Vaadete järjepidevus

Otsustasin anda tänavustel europarlamendi valimistel hääle roheliste kandidaadile Marko Kaasikule. Võidakse küsida, et kuidas ma europarlamendi valimistel hääletan, kui tegin kunagi kampaaniat Euroopa Liitu astumise vastu. Aga juba esimeses Euroopa Liidu vastases kirjutises aastal 1998 ei olnud ma täielikult rahvusvahelise koostöö vastu, vaid ütlesin, et Euroopa Liidu asemel tuleks luua organisatsioon, mis planeedi majandust kahandaks. Kui Euroopa institutsioonides töötaksid õiged inimesed, peaks saama ka seda organisatsiooni kasutada keskkonnasõbralikuma poliitika ajamiseks.

Raamatutega kohad

Mulle meeldis raamatukogus üks lugemiskoht. Aga kui ma seal istusin, tuli kabinetist välja inimene, kes ütles, et selles kohas ei tohi lugeda, sest siin istudes jääb kabinetis käijatele jalgu.

*

Otsisin ühte raamatut. Leidsin oma õpetajakoolitusse sisseastumise avalduse. Leidsin ühe raamatu, mille oleks pidanud vist juba aastakümneid tagasi raamatukogule tagastama. Mõtlesin, et mul on suur mälumaht, seetõttu on mulle mäletsusesemete alleshoidmine tähtsam kui teistele, mulle tuletavad need rohkem asju meelde. Otsisin vajalikku raamatut isa toas ja tõstsin selleks riiuleid tühjaks. Üks pereliige tuli ja näitas, et see raamat on riiuli kõrval virnas. Sealt ma polnud tõesti veel otsinud, ma olin otsinud riiulitest. Olin korraks ka seda virna vaadanud, aga ainult pealmisi raamatuid. Nüüd, kus raamat oli leitud, võis teised riiulisse tagasi panna. Algul arvasin, et on panna ainult üks riiulivahe, aga siis nägin, et varem teistest vahedest välja tõstetud raamatud on ka veel tagasi tõstmata. Vahepeal olin arvanud, et isa pani need juba tagasi.

Suuskadel mööda

Hakkasin tänaval suusatama. Nägin seal ka teisi suusatajaid. Sõitsin neist mööda. Sõitsin järjest kõigist teistest mööda. Jõudsin finišisse esimesena ja sain esikoha. Selgus, et ma võitsin Tartu maratoni. Mulle anti peale minu auhinna ka teise ja kolmanda koha auhind, et ma need ühele väiksele tüdrukule ja ühele mehele edasi annaksin. Ma polnud kindel, kas väike tüdruk ikka oli ühest vanemast naisest ees. Aga vanemale naisele anti halvem koht, sest ta oli haige. Ma polnud kindel, kas ma olin läbinud kogu distantsi, võibolla olin kuskil kogemata lõiganud.

Hetke maleelu

Tänase päevakeskuse kiirmaleturniiri eel avas Peebo palavuse tõttu aknaid ja ütles: "Varsti on Emajõe Ateena, ilma Emajõeta." Mängima hakates üks osavõtja kaebas tõmbetuule üle ja osa aknaid pandi uuesti koomale.

Turniiril oli kümme osavõtjat ja viis vooru. Esimeseks tuli Põdersalu 5 punktiga, teiseks Parts 4 punktiga, mina ja Haring saime 3 punkti. Kahes tänases mängus panin mati, ühes oli mul parem vankrilõppmäng ja vist võitsin ajaga, ühes mängus sain ise mati ja ühes alistusin, kui minu lipp püüti lõksu. Vastane ütles, et ta ei pannud ise tähele, et ta lipu kinni püüdis.

Koduteel üks tuttav rääkis, et tema pole ammu malet mänginud, aga lahendab maleülesandeid. Mina ütlesin, et mulle ülesanded väga ei meeldi, sest neil on kindel lahendus, ma tahan oma lahendust. Tema vastas, et tal on vastupidi, ta tahab täpset lahendust.

Enne tänast turniiri tegelesin malega neljal järjestikusel päeval. Ühel päeval mängisin juba avaldatud Fischeri male partii, kolmel päeval vaatasin igaühel ühe lühipartii Trohhalevi käest omandatud Suetini maleõpikust. Trohhalev andis mulle millalgi venekeelse raamatu, vaatasin, et mul on riiulis ka üks Suetini saksakeelne õpik, sisu oli erinev.

Teen ka füüsilist trenni. Ühe harjutusena on mul saanud viimasel ajal kombeks sõita võimaluse korral trenažööriga 2,5 kilomeetrit päevas, eile seoses võistluste eelse päevaga sõitsin kolm kilomeetrit. Trenažööre on ka päevakeskuses, seal tegin täna kolm minutilist sõitu. Kolmanda korra järel tundsin janu ja võtsin kohvi, mida ma tavaliselt ei joo. Peebo ütles, et temal kohv janu ei kustuta, vett on vaja. Mul läks siiski janutunne üle. Ema seletas hiljem, et öeldakse, et kohv viib organismist vedelikku välja. Ma polnud kindel, kas see halb on, kui jahutamiseks ongi vaja higistada.

Üks päev mõtlesin, et pika malega võiks huvi poolest iga päev tegeleda, aga pole mõtet, kui see ei too raha sisse. Ajaloo ja keeltega olen vähemalt natuke raha teeninud.

Vastaskaldal

Istusin tunnis. Õpetaja tuli kontrollima, mida mina, Erik ja Krister vihikutesse kirjutame. Varem me polnud tunnis alati õpetaja soovitud asjadega tegelenud, aga täna me konspekteerisime. Võibolla konspekteerisin ainult liiga lühidalt. Istusin loengus. Õppejõud rääkis ühe minu tuttava naise kohta, et kui see ülikooli lõpetas, küsis ta kohe tähtsast linnast tööd ja saigi.

*

Sõudsime paadiga üle järve. Kuna paadis oli algajaid sõudjaid, oli oht, et nad ajavad paadi ümber. Jõudsime vastaskaldale. Läksime majja. Nägin aknast, et ühte inimest elustatakse. Siis vaatasin, et ta elustab ennast ise. Üks mees käis meiega rääkimas. Kui see jutuajamine oli läbi, kommenteeris Pille, et kuigi see mees ütles, et ta ei oska süia teha, ei ole see tõsi, sest ta on kokk. Samuti ei ole tõsi, kui ta ütles, et söögiaeg algab kell viis, söögiajad algavad igal pool alati kell kaks. Kokk tuli uuesti meie juurde ja ütles, et majas on kaks koridori, kus saab üksi olla.

Matirünnak liputiival

V-K-R-V-R-L-O-O

1. f4 g6 2. e4 f5 3. e5 d6 4. d4 de 5. fe Oe5 6. Rf3 Og7 7. Re2 Rf6 8. Rc3 Rb6 9. g3 Oc4 10. Lg2 Rfd5 11. Rd5 Od5 12. Le2 Vd7 13. Of2 0-0-0 14. Rg5 Lh8 15. Od5 Vd5 16. Rf7 Lg8 17. Rd8 Ld8 18. c4 Vd7 19. Le6 Kb8 20. c5 Rd5 21. Vd3 Rb4 22. Vb3 a5 23. a3 Rd5 24. La6 c6 25. Lc6 Vc7 26. Lb5 Vd7 27. c6 Vc7 28. La5 b6 29. La6 Va7 30. Lc4 Oh6 31. Ka2 Og7 32. Ve1 Of6 33. Vb5 Rc7 34. Vb6+ Ka8 35. d5 Ld6 36. Vb3 Va5 37. Ob6 Vd5 38. Oc7 Lc7 39. La6+ La7 40. Lc8 1:0.

Reketimäng ja trepikoda

Mängisin ühe poisiga enda voodi peal reketimängu. Lõime reketiga palli, mis pidi mööda voodit vastase väravasse lohisema. Ütlesin, et muudame reegleid, ka võrdse löökide vahetuse korral saab punkti vastane, muidu on liiga ebavõrdne. Algul arvasin, et uute reeglite järgi kaotan kindlasti mina, tegelikult läks mäng tasavägiselt. Siis vahetas selle poisi välja minu isa. Tahtsin pealelööki teha, aga isal polnud üldse reketit käes. Varem olin ma mänginud vennapoegadega, aga nüüd olid vanemad vennapojad liiga tugevaks läinud, seetõttu mängisin tüdrukutega. Hulk inimesi kõndis lageda taeva all ühes suunas. Kõndisin nende hulgas. Jõudsin koos hulga inimestega enda trepikotta. Jäin sarnaselt ühe naisega postkaste uurima. Aga selgus, et need polnud veel korterite postkastid, vaid uued, korterite omad tulid tagapool. Hakkasin rahvasummas trepist üles minema. Trepikoda oli täis kuulutusi Peedu ürituste kohta. Neid ma ei lugenud, sest mul polnud Peedu identiteeti. Trepikoda oli ümber ehitatud. Ühes kohas, kus põrand langes ja uuesti tõusis, inimesed komistasid. Kiruti ümberehitajaid. Jõudsin kohta, kus trepp enam kõrgemale ei läinud, aga ma polnud veel oma korrusele jõudnud.