Suvilas loetav romaan kõlaks luuletusena nii:
Rahvas vihast vahutas,
eri usk neid lahutas.
Kahevahel kuningas
tihti usku vahetas.
Suvilaskäimiste kirjeldus kõlaks luuletusena järgmiselt:
Peedul mina pildistan,
Tartus pilte sildistan.
Peedul olen üksinda,
bussis võõrad müksivad.
Mõtlesin need salmid välja suvilatoas, kuna päike läks pilve taha ja ei näinud enam lugeda. Mõtlesin, et täna on proosalaused tõesti paremad kui luuletused, neid salme ma ei avalda.
0 vastukaja:
Postita kommentaar