Lugesin läbi Richard Pipes'i raamatu "Kommunism". Seekord kasutasin kiiremat lugemistempot, sest loetu üle võib ka tagantjärele mõelda.
Ülikooliloengust jäi mul miskipärast meelde, et Pipes on suhtunud kommunismi liiga heatahtlikult. Selle raamatu põhjal seda küll ei ütleks. Ehk on ta oma varasemaid seisukohti revideerinud.
Raamatu põhisõnum on, et kommunistide võim ei saa jääda püsima ilma vägivalla kasutamiseta, sest nende taotlused on vastuolus inimloomusega. Ma ei ole kindel, et see nii on. Väidet kinnitavad senise ajaloo õppetunnid, kuid see võib tulla sellest, et kõik senised kommunistlikud valitsused pärinevad ühest tüvest. Inimesed võivad aga omaks võtta erinevaid religioone. Ühe rahva juures on valitsev polüteism, teise juures monoteism, kolmanda juures ateism. Kommunistidel läks vaja vägivalda, sest nad tulid võimule poliitiliste vahenditega, mitte rahva religioosse muutmisega. Kui õnnestuks seda religiooni omaks võtma panna kogu rahvas, võiks ehk läbi saada ka vägivallata. Isiklikult ma seda religiooni küll ei poolda.
Üldiselt hea kerge lugemine oli. Faktid, kui nad ikka on faktid, olid üldjoontes kõik juba varasemast teada. Üllatuseks võiks pidada näiteks seda, et Stalin olevat nõudnud viisaastaku plaani täitmist kolme aastaga, kui neljandast klassist peale olin Palametsa õpikust mäletanud loosungit 5=4. Võibolla siis eri viisaastakutel olid need loosungid erinevad. Samas oli teada, et Hiinas tuli viisastakuplaan täita tervelt ühe aastaga.
