laupäev, mai 21, 2005
Uni pikenes
Unes juhtus järgmist: Sven pidi spordikooli lõpetamiseks tegema eksami, millel pidi tundma kõigi avangute peavariante. Meenutasin, et mulle anti lõputunnistus veel niisama. Sven ütles, et talle on eksami tulemus ükskõik. - Olime heki juures, kust Tristan ja teised algkooli ajal nelja puu juurest läbi olid läinud. Nad hakkasid seda jälle tegema. Henn hüppas samalt kõrgelt oksalt alla, kust ta ükskord oli hüpanud. - Elasime või töötasime ühekorruselises majas, mille ümber kasvas rohi. Õuele toodi malelaua sarnases karbis surnu, ja karp pandi kitsam külg allpool neljale jalale seisma. Isa ütles, et see on kole ja et nüüd peame meie ära kolima. Karbi tooja süütas karbi, mis pidi lõppema tulekahjuga, sest rohi oli kuiv. Tormasin tuld kustutama. Et seda kiiremini teha, kasutasin oma joppi, mis muutus kustutamisest auklikuks. - Ühel poisil ei olnud kunagi keegi külas käinud, aga nüüd tuli palju külalisi korraga. Nad pidid minema üles kitsast trepist. Asi meenutas Hollandit või Hollandi avangut. - Hakkasin õppima eksamiteks. Pidin õppima kiiresti, sest iga eksami kohta jäi ainult üks päev aega. Alustuseks pidin lahendama matemaatikaülesande. Mõtlesin, et kirjas olevatele arvudele tuleb liita kaheksa. Seejärel hakkas tunduma, et need tuleb hoopis korrutada kaheksaga, et murrujoonest vabaneda. - Avasin selle lehekülje ja nägin, et siia on teinud sissekande ka keegi võõras. Mulle see asi ei meeldinud, kuigi meenus, et olin ise kirjutanud, et siia võivad kirjutada kõik. Kuna võõras kasutas oma eesnime esimese tähe asemel õuna pilti, siis ei saanud ma aru, kas tema eesnimi on Õuna, Õrna või Ärna. Perekonnanimi oli tal Postimees. Ta oli kirjutanud, et kui "logograafid" peale kirjutamise paremat tööd ei leia, võiksid nad selle asemel vaadata ühele kindlale võrguleheküljele. Ja kui nad kirjutavad, ei tohtivat nad kirjutada üle mõne rea päevas, et teistel ei oleks ebameeldiv lugeda. Otsustasin panna tema teksti jutumärkidesse ja lisada selle ette omapoolse kommentaari, et publik on siin tegelikult olemas. Mõtlesin, et see on regress, kui ei viitsita enam üle paari rea lugeda. Mul tekkis aga küsimus, et kuidas saadi teada parool, kuidas siia kirjutada. Arvasin, et tõenäoliselt tänu sellele, et olen kasutanud sama parooli erinevates kohtades, millest ühe valdaja on see kirjutaja. Tahtsin parooli ära muuta, aga kahtlesin, kas mul on enam endal juurdepääsu. Siia oli keegi tulnud ka mingi haigla lehekülje kaudu. Sinna oli link pandud arvatavasti selleks, et haiged saaksid üksteisega tutvuda.