teisipäev, mai 10, 2005

Raamatukogud

Minu maja alumiste korruste sees oli suur auk, sest majas oli Moskva raamatukogu. Kõrvalmajas oli ilukirjanduse raamatukogu, kust käidi novelle küsimas. Meie majas oli veel üks pisike raamatukogu, kust said laenata ainult selle maja elanikud. Seal roomas kõrge voodi peal väike tita. Mõtlesin, et kas on olemas oht, et ta kukub sügavusse, või oskab ta tühjusest eemale hoida. Tita, kes alles õppis rääkima, ütles mõned segased sõnad. Klaus ütles: "Ma tunnen selle ära," ja näitas filosoofia raamatut "Avatud Eesti Raamatu" sarjast, kust tita umbes enda öeldutega kattuvaid sõnu lugenud pidi olema. Maja kaugema tagumise otsa juures tegi ema peenraid ja praadis peenral koeraliha tükke. Ütlesin: "Koreas keelati küll koeraliha söömine ära." Ema vastas: "Inimene on kõigesööja."