Nädalavahetus

Eile panin siia loenduri, sest hakkas lõpuks huvitama, kas keegi mu tekste ikka loeb ka. Selgus, et siia inimesi ikka satub, aga vähe. Kuigi eile seoses laupäeva ja kevadilmaga oli ka mujal vähe külastajaid. Loodetavasti loendur ise lugejaid eemale ei peleta. Võibolla ise vaatan selle olemasolu korral siia harvem, et mu tegevust jälgida ei saaks. Aga edasi kirjutaksin ka siis, kui oleksin ainuke lugeja, sest muidu kõik asjad meeles ei seisa. Loodetavasti ei lenda see lehekülg kunagi õhku ega lõpeta teenuse pakkumist.

Lugeja seisukohalt on parem, kui ühe pealkirja alla kirjutada ainult ühest asjast, aga pealkirju ei saa ka väga raisata. Seepärast jätkan sellega, et eile joonistasin jälle kaks A4 lehekülge täis. Teine pilt tuli enda silma jaoks nii hea, et jäin seda vaatama nii kauaks, et viimane päevakavas olnud asi jäigi tegemata, enne jõudis magamamineku kellaaeg kätte.

Esimene unenägu, mis tuli, võis olla põhjustatud uue loenduri tegemisest. Leidsin selles nimelt ühe uue telekanali, millel oli loendur, mis näitas, et seda televisiooni on vaadatud ainult 400 korda. Keskmine päevane vaatajate arv oli üks. Edasi läks asi juba paberile üle. Tegemist oli mingi ajakirjaga, mille keegi välisreisilt kaasa oli toonud. Algul vaatasin, et see on vigases prantsuse keeles (kuigi ma päriselt prantsuse keelt ei oska), seejärel, et vigases inglise keeles. Järgmine mõte oli, et keel ei olegi vigane, vaid ma ise mäletan sõnade kirjapilti valesti. Kui ma aga leidsin, et sõna classroom asemel on kirjutatud eilroom, siis oli mul selge, et tegemist on kohaliku dialektiga. Mulle öeldi, et seal räägitakse jah kangelt. See oli toodud välisreisilt sellepärast, et poldud külastatud küll seda riiki, aga oli olnud haruldane juhus, et midagi sellest väikeriigist pärinevat müügil oli. Riik asus Iirimaast läänes asuval saarestikul. Ma teadsin, et Iirimaal on kõrge radiatsioon ja lootsin, et see trükis radioaktiivne ei ole. (Kartes, et on.)

Teises unenäos läksime Peedu tammi suunas. Jõest paistis, et seal on palju hauge ja teisi kalu. Mõned kalad ujusid ka üle tammi. Kui neid kätte ei saanud, kuidas pidi siis veel jõest kedagi kätte saama õnnestuma. Ütlesin, et kala on inimesest rohkem arenenud, sest liigub kiiresti. Öeldi üks inglise-eesti segakeeles lause, mida ma ärgates mäletasin, nüüd enam mitte, aga lause sisu võis olla, et kedagi nimetati kinnisvarategelaseks.

Kolmandas unenäos arvasime malekäike ära. Mõtlesin mingite konkreetsete seisude üle ja enda arvates ka leidsin midagi, kuigi ärkvel olles ei suuda neid mõtteid kuidagi kirjeldada. Ärkvel olles küll ka välkpartii mulle meelde ei jää ja pika mõtlemisajaga mängitud partii jääb meelde normaalse pikkuse korral kuni kümneks päevaks. (Huvitav on, et kui jaanuaris 1995 Tallinnas mängitud partiisid peast ja malelauda kasutamata üles kirjutasin, arvas hilisem Eesti meister Kanep, et tema vist ei suudaks kirjutada. Aga ta polnud ka proovinud.)

Neljandas unenäos oli keegi seda lehekülge siin lugenud isik saatnud mulle edasi kirja, kus keegi mulle varem tundmatu nimega isik rääkis, et koomiksi mõtles välja tema, see on tobe koomiks, peategelane on tema ise ja peategelane on muutunud skisofreeniliseks. Kirja edasisaatja nimetas ennast ruunikiviks, ta oli pannud kirjale juurde ka kolm luuletust, mis mind aitama pidid. Lugesin need läbi, aga neist midagi ei mäleta. See võib tulla sellest, et ka ärkvel olles kiires tempos luuletust lugedes sellest vahel midagi kohale ei jõua. Ruunikivi oli viidanud ka mingile Elaani foorumile. Leidsin, et see on karpidesse pakitud väiketrükis, mis mahult meenutas selle lehekülje sissekandeid. Mõtlesin, et Elaan suudab siis oma mõtteid paberil levitada, samal ajal kui mina pean piirduma ainult internetiga. Ruumid olid täis ka suuremaid kaste, nagu oleks käsil kolimine. Juhtus veel midagi, mida ma ei tahaks kirja panna.