Mulle räägiti, et ühel maletajal ei ole vist kodu - ta istub mustade pükstega ühe kirjaniku majas. Hakkasin minema sinna, mööda teed, mis möödus madalatest majadest ja kõrgetest puudest. Mõtlesin mingite tüdrukute kohta, et nad võivad olla kuskil selle tee ääres. Rohu sees tekkis mul võitlus mingite taimede või loomadega ja mingid inimesed sekkusid.
Võin näha unes, kuidas teen voodis silmad lahti, teades, et unenägu jätkub. Tõusen lendu, aga löön pea vastu lage ära ja kukun põrandale. Võtan riiulist raamatu "Napoleon", öeldes: "Ma olen ammu tahtnud jälle Napoleoni unes näha. Nüüd näen vähemalt tema pilti."
Kas ma mõtlesin ise välja või juba ilmus selline koomiks, kus üks karu ütleb teisele: "Ma nägin halba und." Teine küsib: "Millist?" Esimene vastab: "Ma nägin unes, et ma ei näe midagi." Siis võib teine veel öelda, kui ära mahub, et nälg võttis silmanägemise ära.
