Kastanimunad

Nägin unes, et kõndisime ühe liivakasti juurde. Seal mängisid lapsed kastanimunadega. Koukisin taskutest välja veel suure hulga kastanimune, et nad saaks nendega ka mängida. Seisin kirikusõrestikul. Ehitis tundus väga ebakindel. Sellega oli sama oht, mis redelitega, mis toetusid alumise otsaga maapinnale ja ülemise otsaga mitte millegi vastu, mille peal ma olin koos isaga seisnud. Neid ei tohtinud kunagi ümber ajada, aga ometi ajasin ma nad alati ümber.

Lähenes suguvõsa maleturniir. Eelmisel korral oli selle võitnud Raivo. Sel korral tuli tema võitu takistada. Valisin välja avangu, mida Taimo vastu mängida. Mulle tuli meelde, et seda ma tema vastu juba eelmisel korral mängisin. Aga sel korral võisin teistsuguse käigu teha. Ma polnud siiski kindel, kas mul on eelmise korra käigud täpselt meeles. Sel korral tahtis turniiril osaleda ka Pille. Tahtsin öelda, et hoolimata sellest, et ta pole trennis käinud, on tal head lootused, aga ta sai vastupidi aru ja ei olnud minuga nõus. Seletasin uuesti, et kui laps läheb maletrenni, siis peab ta seal aasta käima, et neljas järk kätte saada, aga mängimist alustav täiskasvanu, kes mingit eriala õppinud on, on kohe teine järk. Või vähemalt neljas järk. Pille rääkis, et inimesed, kes on mingi asja kasutusjuhendi selgeks saanud, ei ole veel matkal kõige edukamad, sest kui midagi tuleb teha teisiti, võib keegi teine seda paremini osata. Ta ütles, et talle ei meeldi, et Toomas käib kogu aeg tema laulukoori proovis malet tagumas.

Jälgisin internetist Ameerika parlamendi istungit. Ilmus kiri, et Nixonile keeldutakse sõna andmast. See võis ka tähendada, et Nixon arreteeritakse. Näidati kellegi verist pead. Mõtlesin, et ma pean ennast nende kaamerate eest varjama, sest ma võin olla tagaotsitav. Läbi teki nende kaamera tõenäoliselt ei näe. Bush kohtus vana pikkade juustega detektiiviga. Detektiiv hajutas Bushi tähelepanu ja haaras tal juustest kinni.

Üks poiss rääkis mulle, et Tartus on küll võimalusi male mängimiseks. Annelinna kohvikus olevat sada malelauda. Aga mängimine on seal kallis - 2-3 krooni partii. Nii suure raha eest ei tahtnud ma mängima minna. Summa sees oli arvatavasti ka kroon, mis läks mängu võitjale, ülejäänu pidi minema kohvikule. Aga mõtlesin, et ei tea, kas mängu eest makstav summa on sama, kui mängida pikema mõtlemisajaga.

Mõtlesin, et haige inimesega on parem kirju vahetada, sest ta kirjutab rohkem. Kirjutamine ise juba viitab haigusele, ainult kõik ei ole diagnoosi saanud, kellel see võiks olla. Tulevikus on arvatavasti nii, et kui keegi ütleb arstile, et ta on kirjutanud raamatu, ütleb arst juba selle põhjal, et siis ta on haige.

Ajaloo käsikirjas oli olnud ei tea kust maha kirjutatud lause: "Narva asendati eestipärase Ivangorodiga." Selle olin parandanud lauseks: "Eestipärane Narva asendati Ivangorodiga." Autor oligi arvatavasti tahtnud veeretada vastutust vea parandamise eest toimetaja peale, sest Venemaa ei luba eestimeelset ajalugu kirjutada. Olime selle kindluse juures. Selle seinast kangutati välja suurt kivi. Kooliõpilased olid kaevanud maa sisse viltu langevat käiku, et jõuda võimalikult sügavale. Ma ei teadnud, kuhu nad välja kaevatud mulla panid, et nende tegevust ei märgataks. Käigu lõpus oli kaks wc-d - üks meestele, teine naistele.