Kuus unenägu

Nägin unes, et magasin oma voodis ja rääkisin läbi une, et Eesti peaks rohkem vedelkütuseid põletama. Tiit Vähi hakkas teisest voodist ärritunult vastu vaidlema, et vedelkütuste asemel tuleb rohkem põletada hoopis põlevkivi, Eesti häda olevatki vedelkütuste põletamine. Hommikul tõusin üles, aga Tiit Vähi ei hakanud üritusele minema, sest tal olid unehäired. Henn ütles, et ta kuulis küll, mida ma öösel rääkisin. Vastasin, et seda rääkides ei olnud ma ärkvel.

Olid lihavõtted. Hakkasin vildikatega postkaarti valmistama. Värvisin joonistusvihikus selle jaoks laiasid ribasid. Ma ei teadnud, kas vildikad kuivavad värvimise käigus ära. Kui pilt valmis sai, oli vildikavärv veel nii vedel, et hakkas paberil voolama. Aga postkaart, mis võttis enda alla ühe lehekülje üleni ja teisest ka natuke, oli tulnud nii suur, et see ei mahtunud ühtegi ümbrikusse. Muidu oleksin saatnud selle Helinale. Aga nüüd mõtlesin, et kui ma eelmine aasta kellelegi lihavõtete puhul kaarti ei saatnud, siis ei pea ma sel aastal ka saatma. Hakkasime mune sööma. Ma polnud jõudnud ise ühtegi muna värvida, aga värvitud mune sai võtta sellest joonistuspaberi lehest. Sellel olid mõlemad küljed värvitud. Vaatasin arvuti ekraanilt, et olin seal värvinud nii kitsamaid kui ka laiemaid ribasid.

Läksime isa ja emaga vanaemale külla. Tulime tema kodu lähedal bussist välja. Kõndisime majade vahele. Varsti märkasime, et oleme läinud vale teed. Olime maja ees, mille number oli vanaema maja numbrist ühe võrra väiksem. Teadsime, et vanaema maja peab olema selle taga, aga seal seda enam ei olnud. Helistasime vanaemale. Telefonis oli ta küll olemas. Vanaema oli vahepeal lähedal asuvasse teise majja kolinud ja seejärel varsti oma majja tagasi. Nüüd oli tema maja jälle olemas. Lähedal asus arhiiv, kus tegeleti paberile blogi kirjutamisega. Üks kirjutajatest oli Helena.

Istusin laua taga Pille vastas ning kirjutasin ja joonistasin paberile kahest endisest õpilasest, kellest üks oli kõigega nõus, teine vaidles kõigele vastu. Üks õpilastest oli Oudekki, teine Krister. Oudekki pilt tuli mul äratuntav välja. Ma ei teadnud, kas Pille nägi, mida ma kirjutasin, aga lootsin, et ei näinud.

Isaga tuli juttu andmetest, mis keegi oli avalikuks teinud. Nende järgi oli ühe ordu salajane eesmärk, et Saaremaa ja Hiiumaa kiiresti ümber rahvustataks ning et mujalt Eestist ka võimalikult palju inimesi välja rändaks. Andmete avalikkuse ette toojad olid ise Eestis toimuvast nii masendatud, et mõtlesid ka pärast magistrantuuris õppimist välismaale elama jääda.

Hakati mööda ringrada võidu uisutama. Korraga uisutas kaks inimest. Omavahel võisteldes tulid üksteise järel võitjaks Ivo, Ariel ja Kristjan G., nii et nende omavahelistest võitudest moodustus ring. Siis võistles üks neist jänesega. Jänesest teati, et ta uisutab halvemini, seepärast pandi ta juba stardis tahapoole, samal ajal kui eelmised võistlejad olid startinud kõrvuti. Lisaks jäi jänes veel ringiga maha. Üldkokkuvõttes mahtusid Ivo, Ariel ja Kristjan G. neljale esimesele kohale, aga jänes oli alles seitsmes.