Aastaraamat

Nägin unes, et mulle jäi mulje, et kirjanduskriitika on hakanud muutuma selliseks, et arvustust lugedes tekib mulje hoopis teistsugusest raamatust kui vastavat raamatut ennast lugedes. Asja parandamiseks pidin ma ise arvustusi kirjutama hakkama. Mõtlesin seda teha nii, et loen neid raamatuid, mida Helina on soovitanud. Hakkasingi lugema ühte raamatut, mis Helinale oli meeldinud. See raamat oli rohkem kommipakk, millele oli tekst juurde lisatud. Sõin pakist venivaid komme. Tõnu venitas ühe kommi niidid üle oma keha, nii et ta jäi kommi sisse.

Teises unenäos lehitsesin äsja ilmunud "Eesti male aastaraamatut". Seda osteti vist rohkem kui minu koostatud Kerese raamatut. Minu partiisid polnud sisse pandud. Rei oli mind varem raamatu koostamise eest ainult kiitnud, aga nüüd ütles, et ma laotasin ajalehes ilmunud artiklid raamatus liiga laiali. Sellega ta mõtles vist, et ma oleksin pidanud kõigile turniiri ülevaadetele lisama turniiritabeli. Mul läksid aastaraamatu lehed käes natuke sassi. Hakkasin neid õigesse järjekorda tagasi panema. Varsti hakkas mulle tunduma, et parandan rohkemate partiide järjekorda kui ma olin segi ajanud. Küsisin Habichtilt, kas partiid peavad ikka olema mängimise järjekorras. Habicht ütles, et ei, variantide järjekorras. Need partiid olid välja lõigatud ajalehe malenurgast ja paberid olid üsna auklikud. Kerese raamatuga seoses mõtlesin Reile rääkida veel, et nüüd sain ma aru, et ma ei pea üldse malevariante mõtlema, vaid võin selle asemel lugeda Kerese artikleid.

Üks koolitüdruk hakkas asju süstemaatiliselt uurima. Ta koostas tabeleid riietesse puutuvate seoste kohta. Ta paistis olevat kõigis ainetes andekas, samas kui minul oli kooliajal avaldunud ainult kirjandusanne. Sellele tüdrukule sai siiski öeldud, et ta peab aastaid tööd tegema, enne kui moeajakirjas mõni tema artikkel avaldatakse. Tüdruk joonistas labürindi. Mina ja kõik mu vennad olime omal ajal joonistanud palju keerulisemaid labürinte. Kui meie olime teinud maksimaalselt lisakäike, siis tüdruk oli teinud käikude vahele hoopis paksendatud seinu. Mulle hakkas tunduma, et ta võibolla ei olegi imelaps.

Üks inimene hakkas ühe sigaretiga teisi sigarette süütama. Ta põletas korraga ära terved pakid. Need olid Ameerika sigaretid, mille pakkides oli kokku kuuluvaid sigaretigruppe, mis olid ette nähtud korraga suhu pista. Põletaja siiski ühtegi suhu ei pistnud, vaid lasi neil niisama põleda. Tal oli süütamise juures raskusi. Mõtlesin, et selle suitsu sees olles saan mina ka mürgitada. Aga suits ei olnud eriti kange. Ameerika sigaretid nähtavasti olidki mahedamad. Iga suitsu põletamiseks tuli hotellituba võtta. Hotellipidaja hakkas mõtlema, et tal oleks kasulikum ühele seltskonnale mitu korda järjest toa andmise asemel jagada neid erinevatele inimestele. Mõtlesin, et mina ülearuseid asju ei osta, seetõttu jätkub mul majanduskriisi saabudes raha teistest kauemaks.