Geograafia

Nägin unes, et Uku Masing näitas mulle pöörlevat maakaarti. Sain aru, mida ta selle juures näidata tahtis. Nimelt seda, et iga pöörde juures märkasin erinevaid kohanimesid. Ja neid, mida ma juba märganud olin, ma järgmiste pöörete juures ei näinud. Kuna Masing ise on surnud, siis pidi näitaja olema mõni Masingu uurija. Lugesin "Loomingust" artiklit ja kirjutasin pliiatsiga selle juurde märkusi. Autor ei pidanud märkusi arvesse võtma, aga ta sai neid kaaluda. Oli kirjutatud, et Masingu pooldatud seisukoht on ketserlus, sest seda on kasutanud kõik maailma valitsused. Kirjutasin servale: "Kas ainult sellepärast?" Midagi oli kirjutatud võõrkeeles, millele oli toodud ka eestikeelne tõlge. Tõlkes korrutati kolm korda "ei ei ei". Panin tähele, et originaalkeeles oli järjest ainult kaks ühesugust sõna. Kirjutasin ka selle kohta märkuse. Tegelikult kahele "ei" tähendavale sõnale järgnes küll sõna, mis tõlkes on "ei tee". See artikkel oli kodutöö. Tund geograafia klassis hakkas nüüd pihta. Mul oli kaks viimast lehekülge veel lugemata. Kodus oli olnud teha ka muid asju, mis mul samuti tegemata olid. Õpetaja rääkis, et teised õpetajad tahavad, et tema kui geograafia õpetaja aega mõõdaks, aga teda see üldse ei huvita. Tal olid nurgas pikad ribad, mille küljest ta pidi igal uuel päeval tüki murdma. Nüüd ütles ta, et ta viskab need ära. Mõtlesin, et kas ajaarvestus siis sassi ei ole läinud, kui kooli ei ole. Aga nähtavasti oli oluline lihtsalt aeg-ajalt tükke murda. Lamasin külili põrandal. Üks tüdruk, keda ma ei tundnud, küsis mult, kelle artikkel tänaseks õppida oli. Vastasin, et Uku Masingu. Tüdruk küsis: "Kes ta noormees on?" Nüüd sain aru, et ta küsis hoopis, kes see Masingu uurija on, kes selle artikli kirjutas. Küsimise peale ta ka seda arvamust kinnitas. Aga sellele ei osanud ma vastata, sest ma ei mäletanud autori nime. Merko rääkis, kui loll õpetaja on. Kutsusin ta paari inimesega samaaegselt korrale, sest õpetaja kuuldes ei tohi õpetajast niimoodi rääkida. Merko seletas siiski veel enda näitel, et kui ta sõidab jalgrattaga bussile sisse, siis ta on ise süüdi, kui buss talle sisse sõidab. Keerasin ennast teist pidi. Sain olla mõlemat pidi, sest õpetaja ja klassi esiots jäid erinevates suundades. Sõime puuvilju ja teisi toite. Söömine läks aeglaselt. Õpetaja oli kurb, et me kõike ära süia ei jõua. Tunni lõpus kõndisid läbi klassi veel kaks õpetajat - meie õige õpetaja, kes oli tundi andva õpetaja sarnane, ja veel üks. Tund sai läbi ja toit ei olnud otsas. Algas söögivahetund. Ma ei teadnud, kas minna veel sööklasse edasi sööma. Aga mõtlesin, et võiks minna ja vaadata, kas seal läheb söömine kiiremini.