Suured programmid

Nägin unes, et magistritööde hindamise korda oli muudetud. Enam ei toimnud tööde arutelusid, vaid ainult kaitsmine. Hindeid enam ei pandud, võibolla erandina pandi cum laudet. Uurisin uuesti vanu ajalehti. Seal oli kirjutatud, et Etioopiasse viidud Itaalia sõduritest surid ühel öösel pooled ära, arvatavasti magamatusest. Seni olin teadnud, et Teises maailmasõjas kaotas Itaalia vähem mehi kui Esimeses maailmasõjas. Kuid sellist surma oli tõesti keeruline arvesse võtta, sest tegu ei olnud langenutega. Erinevalt varasemast korrast vaatasin nüüd kõiki lehenumbreid järjest. Seletasin Pillele, et ma vaatan kellegi teise asju. Pille ei pidanud teiste asjade vaatamist nii õigeks kui enda asjade vaatamist. Pillega oli veel see probleem, et tahtsime temaga mõlemad samas kohas olla, aga ei mahtunud. Oli hommik ja pidin kooli minema. Ma ei olnud veel hilinema hakanud, aga oli võimalik, et ma esimesse tundi üldse ei jõua. Ma ei saanud veel minema hakata, sest ma ei saanud suud venivast ainest tühjaks. Lõikasin välja kommikarbi kaanel oleva pildi, et see Helinale postkaardina saata. Pildil olid Moskva olümpiamängude aegsed purjepaadid. Teadsin, et Moskva olümpia toimus aastal 1980, aga sinna oli kirjutatud aastaarv 1918. Seega pidid seal olema toimunud kahed olümpiamängud. Mõtlesin Helinale 1980. aasta pildi saata sellepärast, et sel aastal ei olnud ta veel sündinud ja järelikult ta ei saanud veel seda pilti näinud olla. Aga kirjas oli, et ta oli 1918. aasta olümpiavõitja. Teadsin küll, et vahel on olemas mitu täpselt sama nimega inimest. Olin saatnud Helinale kõigepealt postkaardi, mis talle meeldis, kuid järgmise kirjaga sellise, mis ei meeldinud. Kolmas kaart ähvardas samuti mittemeeldiv tulla. Mul oli võimalus saata ka punaste rooside pildiga postkaart, aga selle saatmine oleks tundunud sündsusetu. Hakkasin tõmbama internetist programmi, mis pidi sisaldama kõiki malepartiisid. Varem olin näinud miljoni partiiga programmi, aga uues pidi neid veel rohkem olema. Kõiki partiisid ei saanud nad kokku koguda, sest kõikidel kohalikel turniiridel partiisid arvutisse ei sisestatagi. Aga võibolla olid selles programmis üldse kõik partiid, mida on võimalik mängida. Programmi tõmbamine võttis rohkem aega kui ühegi varasema asja puhul selle arvutiga. Kui see kohal oli, avanes Eesti kaart, kus oli võimalik klikkida kõikidele linnadele. Eesti tuli ette sellepärast, et arvuti sai aru, et see avatakse Eestis. Sai liikuda ka kõigi teiste maade peale. Mingile linnale klikkides ilmusid nähtavale selle linna maletajad elusuuruses ja kolmemõõtmeliselt. Jaapanist oli näha muusik Fuugat, kes mängis saksofoni ja pistis selle lähemale tulles üle barjääri. Põgenesime Klausiga tema eest ruumi teise otsa. Klaus ütles, et Fuuga kohta on öeldud, et ta on hirmutav. Vastasin, et Jaapanis tehaksegi asju hirmutavalt, sest see on tuumaplahvatuse maa ja taifuuni maa. Ütlesin, et võtame selle programmi maha. Klaus oli nõus, et muidu on ökokatastroof liiga suur. See programm võttis nimelt väga palju elektrit. Aga Klaus hakkas nüüd tõmbama programmi, mille sees olid kõik maailma arvutimängud. Arvuti ütles, et see programm on nii suur, et ei mahu kõvakettale ära, ja et tulemüür ei taha selles sisalduvaid viiruseid läbi lasta.