Nägin unes, et kõik inimesed, kes ei olnud abielus, jagati kahte tulpa. Kummaski tulbas anti igaühele järjekorranumber. Seejärel pidid kõik need inimesed vastama küsimusele, kas nad on nõus teise tulba sama järjekorranumbriga inimesega abielluma. Esimestena pidid vastama vanad inimesed, sest neil oli vähem aega oodata. Nende vastamise kellaaeg oli kindlaks määratud minuti täpsusega. Ülejäänutel oli see määratud tunni täpsusega. Ma ei teadnud veel, kellega mul sama number on. Mulle oleks vastuvõetav olnud ainult üks tüdruk, sedagi alles kaugemas tulevikus, mida ta poleks nagunii ootama jäänud.
Nägin unes, et olin peol. Tristan tegi nägusid ja rääkis muusika järgi. Ta hakkas mulle esitama ühte tuntud naljaküsimust. Aga ta asendas seal tavaliselt kasutatava sõna inimese nimedega. Esimese nime puhul küsisin vastu: "Miks tema?" Siis kordas Tristan sama küsimust Kristina nimega. Küsisin vastu: "Miks just tema?" Kolmandat nime Tristan hetk mõtles. Ta valis selleks ühe sellise, millega ma kedagi ei tundnud. Vastasin ka nüüd midagi. Varsti läksin ma peolt ära. Teised jäid sinna.
Nägin unes, et öösel ärgates kirjutasin unenäod kohe paberile üles. Tegin seda selili lamades, hoides paberit vastu voodi lage. Vahepeal magasin, seejärel kirjutasin järgmise. Tõnu rääkis läbi une, et ta on mingi teise nimega advokaat. Vastasin talle, et ta ei ole see advokaat. Nüüd ärkas Tõnu üles. Tõnu ja Henn tahtsid, et ma näitaks neile üleskirjutatud unenägusid. Ma ei tahtnud veel näidata, öeldes, et nad saavad pärast internetist nagunii lugeda. Nad käisid endiselt peale. Nüüd ütlesin, et ma võin neile ju näidata ka. Nad hakkasid ise mu paberit otsima. Hakkasin paaniliselt keelama neil oma paberites sorimist. Nüüd said Tõnu ja Henn aru, et nad on mind lapsena kiusanud, et ma läbi une selliseid asju räägin. Otsisin ise õiget paberit, aga ei leidnud seda kuidagi. Vahepeal tundus et leidsin ja sellele oli arvatust vähem kirjutatud. Aga siis osutus see ikkagi mingiks muuks paberiks. Olin väga unine ja ei suutnud mõelda. Mõtlesin, et võibolla loen ma parajasti raamatut vanast Vassili Leninist, kes jäi nõdrameelseks. Aga siis sain aru, et kui ma loeksin sellisest tegelasest raamatut, oleksid mu enda mõtted samal ajal selged. Järelikult olen ma ikkagi ise nõdrameelseks jäänud. Pea selgeks tagasi saamiseks hakkasin arve kahega korrutama. Alustasin arv ühest, korrutades iga saadud summa uuesti kahega. Esimene väike raskus tekkis mul arvu 1048 korrutamisega. Aga nüüd leidsin, et olen vist juba pea nii selgeks saanud, et võin muid asju ka mõtlema hakata. Siis ärkasin ja pea läks lõplikult selgeks.
laupäev, jaanuar 27, 2007
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
0 vastukaja:
Postita kommentaar