kolmapäev, jaanuar 31, 2007
Unes väsimine
Tänases esimese unenäos ma esimeses pooles karjusin kellegi peale, aga ei mäleta mida ja kelle peale. Teemaks võis olla luule või poliitika. Selles ja järgmises unenäos oli keegi, võibolla mina ise, Esimese maailmasõja aegne poliitik. Aeg oli Esimese maailmasõja aeg, kuigi võibolla sõjategevust ei tomimunud. Päris tolleaegsetest ajaloolistest isikutest meenutas nimetatud tegelane kõige rohkem Trotskit, aga mitte välimuse poolest. Välimuselt ja ka muidu meenutas ta rohkem Dantoni. Unenäo teises pooles lahkusin oma voodist, et vältida võimalikku rünnakut. Olin nüüd väga kurnatud. Tahtsin ärgata, sest teadsin varasemast, et siis läheb kurnatus üle. Aga ärgates olin endiselt väsinud. Enne magamaminekut olin jäänud vaid korraks sellest kergemalt uniseks. Ärgates keeran tavaliselt külge ja magan edasi, aga seekord läksin sama moodi vannituppa nagu lõppenud unenäos. Seal ma pesin silmi, et natuke kergem hakkaks. Teises unenäos ja selle järel ärgates ma enam väsinud ei olnud. Aga selles unenäos läksin jälle vannituppa ja pesin silmi paksust rähmast. Kolmandas unenäos istusin arvuti taga. Seal kadus vahepeal mingi võimalus ära, aga siis tuli hargneva joonisena tagasi. Ainult et kui ta algul oli tulnud ette arvuti käivitamise, siis nüüd Windowsi käivitamise järel. Olime teist päeva Paides vanaemal külas. Päev oli juba mõnda aega kestnud, kui mulle tuli meelde, et sel päeval peame me veel Tartusse tagasi sõitma. Ja enne seda oleks tulnud marju korjata. Tahtsin Toomalt küsida, kas tema uurib bussiaja välja. Eelmine kord Paides olles oli seda teinud tema.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
0 vastukaja:
Postita kommentaar