Unenägu õnnetusega

Ärgates kuulsin, kuidas rõdul hüüti: "Ma viskan!" Väljast rõdu alt hüüti vastu "Ära viska!" Rõdul olija vastas: "Viskan küll," ja viskas alla šampoonipudeli. Nüüd algas väljas röökimine: "Ma ju ütlesin, et ära viska!" All olija oli nimelt pudeliga vastu pead saanud. "Tuul puhus," vabandas rõdul olija pudeli liikumissuuna muutumist. Läksin välja vaatama, kuidas kannatanuga lood on. Ta lamas selili. Pakkusin, et kutsun talle kiirabi. Ta ei lubanud mul seda teha. Erinevatel kordadel ütles ta erinevalt selle kohta, kas pudel oli täis või tühi ja kas see tabas pead otse või ainult riivas. Kaebasin, et miks sellised asjad juhtuvad küll ka väljaspool minu unenägusid. Kui ma sellise unenäo näen, siis ma seda üles ei kirjuta. Järgmisel päeval oli kannatanu jälle samas kohas pikali. Tema juures oli veel üks inimene. See ütles, et ta puutub haava suuga, et mitte käega mustust sisse ajada. Selle peale puudutas kannatanu ennast ise käega kolmest kohast, neist kolmas oli haav. Arvasin, et ta pea tuleks aparaadiga läbi vaadata.