Ma ei mäleta enam, kust lähevad unenägude piirid

Käisid vaidlused pronkssõduri ümber. Ühed kogusid allkirju sellele, et see ära viidaks, Savisaar sellele, millise arvu allkirju Mart Nutt peab täis saama, et selle ära viia saaks. Savisaarele allkirja ma ei andnud, aga seal võrgulehel ühte kohta siiski oma nime kirjutasin. Selgus, et Savisaar kogus allkirju ainult selleks, et nime kirja panijate arvutid lukustada. Õnneks oli meil mitu arvutit. Valimispäev oli käes. Tallinna tänavatele kogunesid suured pronkssõduri pooldajate ja vastaste massid. Hakati loopima kive. Vägivalla puhkemise tõttu otsustati, et veerand tunni pärast valimised peatatakse. Valimiste peatamine oleks andnud Venemaale ettekäände alustada sõda. Halva käitumise pärast saadeti Eestist välja Venemaa Riia saadik. Ta saadeti Peterburisse. Tema järel saadeti välja veel Venemaa saadikuid. Välja saatmine käis nii, et saadikutele lihtsalt öeldi, et nad peavad riigist lahkuma, aga see ei tähendanud veel, et nad seda teevad. Pronkssõduri juurde Eesti lipuga minemine oli ära keelatud. Mõtlesin, et see viib selleni, et eestlased peavad oma lipu asemel hakkama kasutama natsilippu. Hakkasin lugema raamatut "Aafrika: unelmad ja tegelikkus". Kunagi olin juba esimesed 50 lehekülge läbi lugenud, aga nüüd lugesin otsast peale peatükkide kaupa. Raamatus rändasid kaks meest läbi Aafrika. Põhja-Aafrikas mõistis bantu hõim nad surma, aga ei viinud otsust täide. Et bantu hõim asustas kogu Aafrikat, siis võidi otsust veel Lõuna-Aafrikas täide viima hakata. Aafrikat läbides oli meil söögiks kaasas seitse suhkrutükki. Igal õhtul sõime neist ühe ära. Seitsmendal päeval tahtis kaaslane suhkrut varasemal kellaajal. Ma ei tahtnud talle anda, sest andmisega oleks toit raisatud olnud. Aga siis tulin mõttele, et kodus sööme ka mitu korda päevas, seega võiks suhkrutüki osadeks jagada. Ma olin teinud lisaks oma põhiblogile eraldi blogi Iraagis toimuva kohta. Ma olin kasutanud blogi nimes ühte sõna, millest ma nime pannes arvasin, et see on positiivse tähendusega. Aga kui ma nägin, et Oudekki on kasutanud sama sõna vallandamiste vastases blogis, siis hakkas tunduma, et tegelikult on sõna tähendus negatiivne. Enda arvates olin propageerinud Iraagist vägede väljatoomist, aga selgus, et minust võidi vastupidi aru saada. Tekkis mõte, et ma võin autoga sõitma hakata ka ainult Tartu piires, ilma linnast väljumata. Tõnu siiski ütles, et oma lubasid ta mulle ei laena. Aga sõita pidi saama ka ilma lubadeta, sest kui sõitma õppija esimest korda rooli istub ja tal on õpetaja kõrval, ei ole tal veel lube vaja. Alguses olin ma autot juhtida saanud, sest ma ei mõelnud juhtimise üle. Sõitsin mööda teed sinka-vinka, kuni Tähtveres hakkas mul mõte tööle, ma ei suutnud enam juhtida ja andsin juhtimise teisele inimesele üle. Leidsin vana peenema joonega pastaka ja tahtsin nüüd sellist kasutama hakata. Tahtsin hakata joonistama postkaarte ja illustreerima luulekogusid nii, et mina valmistan pildi mustandi ja Klaus viimistleb selle lõpuni. Aga mulle hakkas tunduma, et kui ma luulekogude väljaandmiselt teeninud ei ole, siis ei teeni ma ka joonistamiselt. Mängiti jalgpalli. Mängu katkestades lasti pallil maja alla veereda. Nüüd oli vaja meelde jätta, millise maja alla ta täpselt läks, et pall kaduma ei jääks. Nägin, et selle maja all oli juba ka varem üks pall. Oli keemia tund. Vene rääkis, et tema kemikaalide laost käiakse alkohole joomas. Meile anti ülesanne teha üks teadusavastus. Mait hakkas selleks labidaga lund kokku lükkama. Tehti selline avastus, et kui sool sulatada ja tõsta temperatuurile +4 kraadi, siis on soola temperatuur +1 kraad. Keegi teadis, et selline avastus on juba kunagi varem tehtud. Vene ütles, et see ei loe, sest uus avastus seisneb selles, et ka korduskatsel on tulemus sama. Kui hiljem saabunud Kairi seda kuulis, tahtis ta ka seda avastust teha. Ta lasi endale ära rääkida, milles avastus seisnes. Aga ta ei teadnud, et ta ei oska sulanud soola temperatuuri mõõta. Klassiruumi saabusid veel mõned inimesed, kellest üks oli Karpov. Neile räägiti ka seda lugu. Mul oli vihikusse kirjutatud malepartiisid, mille ma olin arvuti vastu mänginud. Tahtsin neid maleklassi õpilastele näitama minna. Aga siis oleks võinud juhtuda nii, et ma oleks näidanud sellist partiid, kus ma vaatasin, mis käike arvuti teha soovitab. See oleks võinud sisuliselt olla arvutiprogrammi mäng iseendaga. Mängisin kellegi vastu mustadega. Ajasin vastase kuninga tsentrisse. Minu edasine mänguplaan oli kas panna kuningale tsentris matt või sundida ta taganema väljale d2. Et lipp oli algseisus e1, siis oleks nüüd võitnud käik Ob7 (kui see just Oa6 ei olnud), sest sellega oleks asetatud oda vastase kuninga ja lipuga samale diagonaalile ja lipp oleks kaotsi läinud.