Kõigest unenäod

Ma ei saanud öösel hästi magada. Käisin magamas Moskva ülikoolis. Sõda hakkas läbi saama. Läänerindel olid sakslased juba kaotanud, aga idarindel tungisid veel peale. Läksin Jakobi mäest alla ja edasi Kristeri poole, et vahetada sõjaväemunder maskeerumiseks tsiviilriiete vastu. Seal oli juba teisi riiete vahetajaid ka. Hiljem olin kodus. Taheti välja anda Klausi luulekogu, mille jaoks Klaus pidi luuletustest valiku tegema. Ta alustas valimist, kuid varsti leidis, et kõik need luuletused on vananenud ja ta ei annagi raamatut välja. Tsiteerisin ühte rahvalaulu. Kõik hakkasid naerma. Naersin kaasa, kuigi ei saanud aru, mille üle nad naeravad. Nad võibolla said laulust valesti aru. Vaatasin, et ma olen laulu esitanud ristriimiliselt, aga see ei ole õige, sest rahvalaulud on mõttekordustega. Pidin laulu korda tegema. Siis oli valesti veel see, et sees olid õ-tähed, aga tegemist oli Saaremaa rahvalauluga ja Saaremaal õ-häälikut ei ole. Oli isa sünnipäev. Külla tulnud naine rääkis, et tema mees ei tulnud sellepärast, et sai eile infarkti. Muutusin tõsiseks. Mulle meenus, et eile oli veel keegi infarkti saanud. Naine jätkas, et enne infarkti juhtus veel üks õnnetus. Ta oli koos mehega maal, kui välk lõi heinamaale ja see läks põlema. Et seal ei olnud kuskilt vett võtta, hakkasid nad kustutama käsitsi. Kui tuletõrje poleks kohale tulnud, oleks maja maha põlenud, aga nüüd vajus ka pool sellest sisse. Küsisin, kas käsitsi kustutamine käis puuokstega. Naine kinnitas seda. Mõtlesin, et puuoksa saagimine võtab aega. Aga võibolla on jämeda oksa saagimise asemel õigem teha peenikestest okstest viht. Ema tuli kööki ja rääkis rõõmsa häälega, sest ta ei olnud kuulnud, millistest õnnetustest teatati. Meie maamaja oli põlenud majaga samal õuel. Olime sellel õuel. Sissevajunud hoone all oli naine mõelnud nähtavasti meie lauta. Aga nägin nüüd, et selle katuses ei olegi auku, sest katus on kaetud klaasiga. Katuse teine pool oli veel klaasiga katmata, aga nüüd asetas Tõnu ka sellele klaasi. Paistis siiski, et teise poole klaasi sisse ei saa enam naelu lüia, sest katuse esimene pool on klaasiga kattes libedaks muutunud. Veel jäi segaseks, kuidas Tõnu katuseservalt alla saab. Aga ta lihtsalt hüppas. Nüüd nägin ise ka, et see oli võimalik, sest hoone oli vaid pisut inimesest kõrgem. Hakati hoone kõrval seistes naelu katusesse lööma. Isa pahandas selle eest, sest tema arvates ei olnud õige ühisõuel tõllaga sõita. Mina kartsin, et klaas muudab hoone nii kuumaks nagu kasvuhoone. Aga öeldi, et seda ei juhtu. Hiljem vaatasin teleteatrit. Räägiti, et selles näidendis oli algselt tegemist proua Dantoniga, aga tõlkija asendas selle millegipärast proua Dontaniga. Proua Dontaniga tuli etenduse algul rääkima üks teine naine, kelleks oli Surm. Algul lugesin alt tõlget, aga siis loobusin sellest, sest ma tahtsin näitlejate nägusid näha.