Olin maleklassis. Üks poiss tahtis seal teisega mängima hakata, aga välja kutsutud noorem poiss ei olnud nõus, sest tundis, et ei ole hetkel mänguks valmis. Mina mängisin võistluspartiid ühe tüdruku vastu. Mul läks käsi kogemata tema seelikutaskusse. Ütlesin, et ma ei taha olla taskuvaras, ja tõmbasin käe jälle välja. Väljatõmbamise ajal hoidsin teise käega tüdruku seeliku alumisest servast kinni, et see kõrgemale ei kerkiks. Mängisin mustadega. Väljusin parajasti avangust. Mul oli hea ja kindel seis. Aga siis tegin ühe käigu mõtlematult, viies viguri kaheksandale reale tagasi. Ma ei saanud järgmisel hetkel aru, miks ma sellise käigu olin teinud. Vastane kasutas seda kohe ära ja tõi kuningatiival ühe viguri viiendale reale. Mõtlesin, et sellest pole veel midagi, sest ma saan vastase viguri välja vahetada. Aga siis nägin, et vahetuse korral nõrgestaks ta minu ettureid.
Läksin koos ühe mehega Jakobi mäest alla. Meie kõrvale sõitis üks auto. Algul pidasin seda kiirabiautoks. Nägin aknast, et autos istub T. Parts. Arvasin, et kõik autosolijad on läinud sinna südant kontrollima. Aga tuli välja, et see on takso, mis viib meiega samal üritusel olnud maletajaid koju. Meid oleks ka võidud peale võtta, aga ma kõndisin edasi. Ago küll hüüdis mind, aga ma ei teinud välja. Kõndisime läbi Ustavi hoovi. Ütlesin, et Ustavi maja on väga ilus maja. Mees ütles, et ta teab. Selgus, et ta ise elab selles majas, aga hajameelsusest kõndis kodust mööda. Kui ta seda märkas, olime juba üle silla. Mees pööras ringi.
Tõukasin ühes majas kahte meest, sest nad nägid ebameeldivad välja. Aga peale nende kahe mehe tuli mulle kallale veel terve hulk samasuguseid mehi. Asi läks ohtlikuks. Et nendega ära leppida, kallistasin ühte tõugatutest.
Vaatasime videot isa ja ema pulmast. Mina kõndisin läbi pulmamaja ühe noore mehe seljataga. Tema kummardas igal uksel, mina mitte. Kartsin, et mind peetakse seetõttu halvemaks. Aga siis nägin, et mees ei kummardu mitte vastutulijate ees, vaid uksed on nii madalad, et ta ei mahuks neist muidu läbi. Räägiti, et pulma juhatas rohkem vanaema, aga lavastaja oli tegelikult vanaisa. Vanaisa ütles videos, et meest tuleb mäletada tema jõu järgi. Hakati hüüdma "tuline tuline," mis läks üle hüieteks "kibe kibe". Seejuures plaksutati ägedalt käsi. Ema ei tahtnud esialgu reageerida.
Hakkasin vaatama vendade vanu vihikuid, mille ema oli äraviskamiseks sahtlitest lauale tõstnud. Teadsin, et teiste paberites sorida ei ole viisakas. Aga ma nägin, et olin sorima hakates teinud õieti, sest kuigi oli olemas kokkulepe, et ema minu vihikuid ära ei viska, oli äravisatavate hulka kuidagi siiski sattunud ka minu omi. Ära taheti visata isegi kamba ajakirja. Avasin vendade sahtlid, et näha, millised vihikud neile alles jäävad. Alles jäid ainult igavad koolivihikud, kõik isiklik ja huvitav läks vanapaberisse.
reede, märts 30, 2007
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
0 vastukaja:
Postita kommentaar