Olin saatnud ükskord ajakirjale "Tuna" kaks kaastööd korraga, mis toimetuses oli jagatud veel kolmeks ja paigutatud sama numbri erinevatele lehekülgedele. Olin seni arvanud, et keskaja kohta käiva raamatu arvustus võttis seal enda alla ühe veeru. Nüüd nägin, et tegelikult oli minu kirjutatud vaid veeru esimene lõik, ülejäänu oli raamatu autori vastulause. Ta kirjutas seal, et 13. sajandil vallutati Eesti puht sõjaliselt, majandus ja kirik vallutamises ei osalenud. Minu arvustuse üks jupp oli paigutatud ühele teisele leheküljele, sellele vastulauset ei olnud. Ruumis viibiv keskaega uuriv naisajaloolane ütles mulle, et kui ma tahan omakorda vastulauset kirjutada, siis ma pean keskaega hoolega uurima. Ma ei kavatsenud seda teha ja vastasin, et kirjutasin selle arvustuse ainult muuhulgas.
Tegime mänguautode võidusõitu. Neile autodele, mis alati tõugates vaid natuke maad edasi sõitsid, ütles treener, et nemad enam trennis ei käiks. Alles jäid vaid edukamad. Siis asus võistlema üks uus auto. See sõitis kõigist kaugemale, sest tal oli vedruga mootor. Lugesin ajalehte. Krister oli täna kirjutanud spordileheküljel. Tema artiklis oli öeldud, et seekord annab leht võistlejate ajad sekundites. Seda oli tehtud nii, et minutite ja sekundite vahelt oli lihtsalt punkt ära võetud. Tunni ja minutite vahele oli isegi koolon alles jäetud. Tahtsin kirjutada juuresoleval sporditoimetuse e-maili aadressil edaspidiste vigade vältimiseks, et minut tuleb sekunditeks teisendada teisiti, sest minutis on 60 sekundit. Ma oleks võinud kirjutada otse Kristerile, aga seda ma ei tahtnud teha, sest olin talle hiljuti kaks e-maili järjest saatnud, mistõttu kolmas oleks olnud liig. Täna pidi olema esimene tund vene keel. Mul oli õppimata. Jane läks õpetaja juurde vabandama, et ta ei jõudnud tänaseks vene keelt õppida. Kavatsesin Janest eeskuju võtta. Aga siis oleks mulle võidud öelda, et internetti unenägusid panna jõudsin ma küll. Ma ei kavatsenud siiski unenägude avaldamisest loobuda. Märkasime, et koridori seina ääres olevas pappkarbis on väike karu ja tema veel väiksem poeg. Tahtsime neile süia anda. Oli valida, kas anda pähkleid või piparkooke. Kõige parem oleks olnud tuua mett.
esmaspäev, märts 19, 2007
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
0 vastukaja:
Postita kommentaar