Ei ühtsele euroajaloole

Eilses "Postimehes" ülistati mõtet kehtestada kogu Euroopa Liidus ühine ajalooõpik. Minu arvates on see loomulikult halb mõte. Selle pooldajad tõid välja järgmised asjaolud: 1) Eesti ajaloolastel avanevat võimalus osaleda kogu Euroopa Liidule õpiku kirjutamises, mis suurendavat mõistmist meie vastu; 2) see aitavat luua ühtset Euroopa Liidu identiteeti. Kumbki argument mind ei veena. Kui meie ajaloolased saavad kirjutada parimal juhul ühe peatüki teistele, siis enamus peatükke kirjutataks meie õpilastele ette võõrast vaatenurgast lähtuvalt. Ja ühise Euroopa Liidu identiteedi loomist pean lausa kahjulikuks. Meil on oma rahvuslik identiteet, sellele lisandub soome-ugri oma ja ka Euroopa Liidu piiridest sõltumatu eurooplase oma. Euroopa Liit on noor ja kunstlik moodustis, mille piirid võivad alati laienemist jätkata, ehk vahel ka kuskilt kokku tõmbuda, kui meenutada Gröönimaa juhtumit. Ühtsed ajalooõpikud olid olemas Nõukogude Liidus, kuid Euroopa Liidu pooldajatele on ikka meeldinud rõhutada, et need moodustised ei ole ühesugused. Ajalugu on rahvusteadus ja ühtse ajalooõpiku kehtestamine sarnaneks sellele, kui võetaks kasutusele ühtne keeleõpik, kus on mõned sõnad igast Euroopa Liidu ametlikust keelest, kusjuures igast keelest erinevad. Kui kool muudetakse selliseks ajupesu organiks, siis tasub vanematel senisest veelgi rohkem kaaluda laste üldse mitte kooli panemist.