Ribad

Näitasin, kus on kõnniteel valge joon. Kui ma siit enne mööda läksin, oli joone taga seisnud sipelgas, kes oli mulle vilistanud ja minuga rääkinud. Nüüd vaatasin, et valgeid jooni on rohkem. Kõnnitee servas oli sipelgarada. Mul sattus käsi sipelgapessa ja sipelgad ronisid käe peale. Eriti ehmatas mind, et käe peale läksid ka emasipelgad, sest need hammustasid arvatavasti eriti valusalt. Olime ühes majas. Olin ostnud uued püksid. Ustav rääkis, et sinistele pükstele tuleb õmmelda punased põlvelapid. Tulevat jälgida, kas pükste serv on sakiline või mitte. Pükste hind olevat kõvasti tõusnud, Eesti aja lõpul olevat nad ainult 30 krooni maksnud. Minu teada ei saanud nad siis niigi palju maksta. Tahtsin Ustavile midagi öelda, aga ta kõndis eest ära. Kõndisin järele, aga ta läks üha eest. Kogu kõndimise aja püüdsin meelde tuletada, mida ma öelda tahtsin, aga ei tulnud meelde.

Ühte minu vanasse vihikusse oli kirjutatud peatükke väljamõeldud maade kohta. Üks peatükk tundus olevat täiskasvanute stiili jäljendus. Seal olid laused segamini, mis pidi ilmselt näitama, et peategelaseks olev poiss sattus segadusse. Ütlesin, et Andorra mind ei huvita. Vastati, et see maa, millest ma kirjutanud olen, on just Andorra. Ütlesin, et selles mõttes küll, aga Andorra ei huvita mind selles mõttes, et kui selle kohta informatsiooni oleks vaja hankida, siis ma ei teaks, kust seda saada. Läksime rongiga sõitma. Seisin peatuses, kui rong sõitma hakkas. Olin maha jäänud. Läksin liikuva rongi ukse juurde, mispeale rong jäi seisma ja tegi ukse uuesti lahti. Sain peale. Selgus, et olid kasutusele võetud uut tüüpi piletid. Need olid päevapiletid. Need maksid vähe, aga nendega sai sõita päeva jooksul kõigi Eesti rongidega. Mõtlesin kasutada seda selleks, et hakata rohkem Tallinnas käima. Seni olin sõitnud põhiliselt Peedule. Üks poiss tegi liikuva rongi ukse lahti ja hüppas välja. Paistis, et ta viga ei saanud. Rong peatus ja lasi ta peale tagasi. Ütlesin, et liikuvast rongist ei tohi mingil juhul välja hüpata. Alati ei saa viga, aga on saadud. Oli võimalik panna enda seltskonnale rongis kolm vagunit ette kinni. Kaalusin, kas seda teha. Leidsin, et mul pole nii palju kaaslasi, et sellel mõtet oleks. Võiks piirduda ühe vaguni kinnipanekuga, aga arvatavasti jääks siis see vagun ka üldvagunitega võrreldes tühjaks. Kuigi vagunis oli ringi käinud piletimüüja, käis hiljem veel eraldi piletikontroll. Ei saanud kindel olla, et niiviisi pileti üles leiab. Üks poiss ütles, et teine poiss oli öelnud, et talle need naised üldse ei meeldi. Selle peale öeldi, et sellistel poliitilistel teemadel ei tohi rääkida.

Malepartiis kordus sama, mis oli juhtunud minu partiis, et laua täitsid kahest etturist koosnevad paberiribad, mis paiknesid üksteise ees. Nüüd soovitati neid hävitama hakata, mida minu mängus polnud juhtunud. Alles nüüd taipasin, et neid saab ratsuga lüia, sest üksteise ees paiknevad etturid üksteist ei kaitse. Mul tekkis aga küsimus, kas ühel käigul saab lüia üks või kaks etturit, kui üks riba kahest etturist koosneb. Jõudsin järeldusele, et ribad tuleb löömisel pooleks lõigata ja eemaldada laualt korraga ainult üks ettur, sest kui ribade asemel oleks nupud, siis oleks ühe riba asemel kaks nuppu. Lõpuks jõudsin järeldusele, et kuigi ettur ei kaitse enda ees olevat etturit, kaitsevad nad üksteist siiski diagonaalis. Ühele tüdrukule meeldis üks poiss, sest see naeratas. Tegelikult oli see poiss halva iseloomuga. Üks poiss istus sauna pesemisruumis tund aega, ilma vahepeal laval käimata. Imestasin, et kas tal külm ei hakka. Naeratavat poissi imetlenud tüdruk läks poiste juurde lavale. Tüdrukuid ei häirinud, kui poisid olid ilma riieteta, aga poisse võis häirida, kui tüdrukutel midagi peale saunalina ümber ei olnud. Olime vanaema verandal. Üks tüdruk ütles, et ta on täna kolm raamatut läbi lugenud. Kaks neist olid õhukesed ja üks paks. Nüüd alustas ta uut raamatut, milleks oli lapsmalesuurmeistri partiide kogu. Olin selle kunagi ise ka läbi lugenud, aga ilma mõtlemata, mis pole maleraamatute puhul õige. Isegi täiskasvanu jaoks oli see lapssuurmeister ületamatult tugev. Raamat oli välja antud teiste laste jaoks, aga need võisid ainult imestada, kuidas nad ise ühtegi raamatus toodud tugevatest käikudest ära ei arva. See raamat oli vanaisa oma. Ütlesin, et olen saanud vanaisalt palju maleraamatuid. Selle peale öeldi, et ülejäänud tuleks ka ära kinkida. Ma ei teadnud, kas sellega mõeldi, et mulle kinkida või et kinkida kellelegi teisele, et ma neid ka endale ei võtaks.