Kasseti linnujalg

Üks psühhiaater läks palatisse ja hakkas teistele psühhiaatritele küsimusi esitama, kellega ta enne ühes ruumis oli olnud. Teised psühhiaatrid jõudsid järeldusele, et ta on vaimuhaige. Läksime talle palatisse järele. Ta laulis. Laul oli väga mõjuv. Mõtlesin, et tegelikult ta on täiesti terve, aga vaimuhaigeks hakati teda pidama sellepärast, et minu teoses oli teda selleks nimetatud. Pärast rääkisin emale, et minu unenäos nimetati seda tegelast psühhiaatriks, aga tegelikult oli ta väga teatud laulja moodi.

Olin koos Klausiga arvuti juures. Lahti oli minu kodulehekülg. Selle alumises osas oli elemente tihedamalt kui ülemises otsas. All oli viidatud ka minu teisele koduleheküljele, mille olin teinud varjunime all. Vaatasin, et kuigi teisel koduleheküljel olen varjunime muutnud, on põhilehel viidatud vana varjunime järgi. Mõtlesin lisada viite ka oma kolmandale koduleheküljele, mis ei olnud siiani avalik, kuigi sellega seotud e-maili aadressil olid tulnud mõned kirjad.

Makil oli kaks poolt ja kummaski pooles oli üks minu kassett. Lindistamisega pooles oleva kasseti linnujalal tuli tükk küljest ära. Linnujalgadel on kolm varvast ja kand, ära tuli kand. Seetõttu see lint enam ei mänginud. Ja edasi nägin, et ei tulnud küljest mitte ainult kand, vaid kogu jalalaba. Mul tuli mõte, et võibolla pole viga kassetis, vaid makis, võibolla teises pooles see lint veel mängiks. Vend tahtis hakata ise linti parandama. Seda ma tal teha ei lasknud, sest olin juba avastuse piiri peal. Kuigi mulle ei tundunud õiglane, et võtan vennalt avastuse tegemise võimaluse. Venna käes läks lint ühest kohast keskelt lõhki. Võibolla see ei takistanud mängimist, juhul kui heli oli kirjutatud lindi servadesse. Nüüd olid mõlemad makis olnud kassetid katki ja katki minna võisid ka minu ülejäänud kassetid. Mõtlesin, et küll ma välja mõtlen, kuidas nad mängima panna, näiteks kerin pliiatsiga katkisest kohast kaugemale. Ühe ekskursiooni kohta oli Pille rääkinud, et kõik bussisolijad olid pliiatsiga linte kerinud.