Kullaaeg

Arheoloogias tuntakse erinevaid materjali järgi nimetatud perioode - kiviaeg, vasekiviaeg, pronksiaeg ja rauaaeg. Inimkonna ajaloos on tähtsat osa mänginud ka kuld, aga kullaajast vist ei räägita. Võibolla räägitakse rahanduses, tähistamaks perioodi kuldraha asendamiseni paberrahaga või paberraha lahkumiseni kullaaluselt. Räägitud on aatomiajastust, mida võiks teise sõnaga nimetada uraaniajastuks. Materjalide järgi rääkimine näitab materialistlikku mõtlemist. Tegelikult sõltub uue materjali kasutuselevõtt inimkonna vaimsest arengust. Klassivõitluse asemel võiks rääkida tarkuse ja lolluse võitlusest. Tarkus võib kasvamise asemel ka kahaneda. Inimkond unustas näiteks, kuidas ehitati Egiptuse püramiidid. Kambodžas peeti vajalikuks haridust saanud ja prille kandvad inimesed maha tappa. Pakistanis olevat kirjaoskajate osakaal viimasel ajal kõvasti kahanenud. Ka hariduse kasvuga võib kaasneda moraalne regress. "Kalevipojas" on öeldud, et tarkus on kallim kui kullakoormad. Samas teoses on siiski kuld ise samuti positiivse tähendusega. Kellel on kulda, võib saada tasulist haridust. Mõne aasta eest jooksis ajakirjandusest läbi uudis, et kulda jätkus maailmas 11 ja hõbedat 9 aastaks. Kui see õige peaks olema ja kulda pidevalt juurde ei leita, võib võibolla kullaajastu lõpust rääkida samamoodi nagu naftaajastu lõpust räägitakse.