Põhjatäht

Mängisin maleturniiril K. Sandriga. Mäng oli jõudnud etturilõppmängu. Protesteerisin vastase käigu vastu, et mina tegin etturiga kaksiksammu, aga vastane käsitles seda lühikese sammuna. Esimesel juhul oleksin võitnud mina, teisel juhul tema. K. Sander tegi ettepaneku, et märgib tabelisse mängu tulemuseks viigi. Mina tahtsin natuke rohkem, et ta paneks mulle kahe mängu pealt kokku 1,5 punkti. Seda kuuldes pani ta mulle kõigi vastaste pealt, kellega ma veel mänginud ei olnud, igaühe eest 6 või 7 punkti. Endale kirjutas ta täpselt samasugused punktid. Sellega jäi ta minust ette, sest varasemates voorudes oli saanud rohkem võite. Üks poiss proovis raamatukogu põlema panna. Kustutasin tule ära, aga ei hakanud seda poissi maha lööma. Pärast istuti söögilauas. Öeldi, et põhjatäht on see, millest minu vaidlus K. Sandriga alguse sai. Mina ütlesin, et ma pole põhjatähest kuulnudki. Paistis, et põhjatäht oli ehe minu kõrval istuva printsessi peas. Võibolla peeti sobimatuks, et ma printsessi kõrvale istusin.

Tutvustati ühe Nõukogude aja tähtsa naise elulugu. Talle oli meeldinud korteritest varastada, peale varastamise käis ta ka maju pildistamas, mis oli sarnane tegevus. Ta oli leiutanud uut tüüpi kraani. Kui majal kraani ei olnud, pidi vesi läbi mulla kuus tundi kohale imbuma, aga selle naise leiutatud kraaniga sai vett natuke kiiremini tõmmata. Ajalehes kirjutati, et Hiina võitleb Jaapanist salakaubana tulevate relvade vastu. Kui Teises maailmasõjas Saksamaa oli juba alistunud, avaldasid Saaremaal sissepiiratud saksalaste ja eestlaste väeosad veel vastupanu. Sakslaste väeosa juht pakkus eestlaste väeosa juhile omavahelise rahu sõlmimist, aga eestlaste juht lükkas selle tagasi. Sakslaste juht ütles, et eestlaste juht ei saanud tema mõttest aru, rahu ei tähendaks seda, et eestlased sakslastele alistuksid, vaid valmisolekut Nõukogude vägede võiduks.

Kõndisime Paide aias ringi. Varem oli Helina seal meiega rääkimas käinud, aga viimasel ajal mitte. Siis märkasin enda ees kõndimas siiski Helina moodi inimest ja järgnesin talle. See ei juhtunud enam Paides, vaid koolimaja moodi suure hoone tühjades koridorides. Tegelikult ei kõndinud minu ees Helina, vaid Ott. Isa tuli vastu ja ütles midagi kommentaariks. Jõudsin koos Kristjan K.-ga raamatupoodi. Vaatasin riiulit, kus varem oli olnud minu neljas raamat. Enam seda seal ei olnud. Ei olnud ka minu varasemaid raamatuid, mis oli veel rõõmustavam. Ma olin kuulnud, et ühes teises poes oli minu neljas raamat juba varem läbi müüdud. Müüjatele küsimusi esitama hakata ma ei tahtnud. Vaatasime ka muud riiulid läbi, aga minu raamatuid ei olnud tõesti enam müügil. Aga polnud ka isa raamatuid, mis ometi pidid müügil olema. Raamaturiiulid olid osalt segatud toiduriiulitega ja raamaturiiulite hulka oli toidule ruumi tegemiseks vähendatud. Selgus, et osa raamatuid oli viidud teisele korrusele. Hakkasin minema vaatama, ega minu raamatuid seal ei ole, aga kahjuks enne kohalejõudmist ärkasin.