Sõnaraamat kõhus

Seisime suusahüppetornis. Ütlesin, et kui siit ainult korraks alla vaadata, kaob alatiseks tahtmine alla sõita ära. Olin kodus ja sõin Silveti inglise-eesti sõnaraamatut. Lugesin igalt lehelt ühe märksõna läbi ja seejärel sõin selle lehe ära. Süies omandasin ma lehtedele kirjutatut paremini. Ema tuli ja ütles, et ma seda sõnaraamatut ei sööks, seda läheb meil vaja. Mina olin arvanud, et võib süia, sest meil oli sellest uuemaid trükke ka. Teise köite jätsingi söömata. Esimesest köitest jätsin alles kolm lehte ja kaaned. Ütlesin, et tegelikult on trükivärv mürgine. Vastati, et trükivärv on jah ohtlik.

Mul oli arvutisse sisestatud luuletusi. Enne nende teele saatmist kirjutasin alla kommentaari. Et kommentaari ei peetaks luuletuse osaks, jätsin vahele hulga tühje ridu. Siis mõtlesin, et niiviisi ei panda kommentaari tähele, ja hakkasin tühjade ridade arvu vähendama. Vaatasin vene suurmeistrite malepartiisid. Ühes partiis kahis must avangus etturi ja sai tänu sellele ratsu soodsalt f6 arendada. Tõnu oli kirjutanud ühe teksti, mida ema luges. Ema ütles Tõnule, et "suupoolne" kirjutatakse kahe o-ga. Mina ütlesin: "Supolne," sest see kõlas nagu "püstol". Tõnu ütles oma voodist, et tema Aafrika riigil on mulle nõudmisi. Virutasin enda voodist selle voodi pihta jalahoobi.

Lamasin hommikul voodis. Ema küsis, kelleks Bristol minu raamatus märkida. Ütlesin, et võib märkida teiseks koostajaks. Bristoli osa oli seisnenud selles, et ta oli mulle peale käinud, et ma raamatu välja annaks ja järelsõna kirjutaks. Ema hakkas Bristolile helistama, et küsida tema enda nõusolekut. Kartsin, et Bristol ei räägi emaga nii viisakalt nagu minuga. Kui ema ühenduse sai, ütles ta, et on Kati ja küsis, kas Bristoli võib märkida teiseks toimetajaks. Esimene toimetaja olin mina. Bristol sai juba teisel minu raamatul järjest kaastoimetajaks, mida oli liiga palju. Aga õnneks oli minu osa ikkagi suurem, sest olin lisaks järelsõna autor. Saabus Raun, kes tõi raamatu pruufid. Tulin voodist välja, et neid vaadata. Need lehed oskasin järjekorda panna, millel oli leheküljenumber peale trükitud, aga kolmel lehel ei olnud. Kaks neist olid tiitellehed ja nende puhul tuli küsida, kumb käib eespool. Kolmandal numbrita lehel oli pikk luuletus ja see käis lõppu. Raun oli kirjutanud luuletusest oma variandi, aga minul oli enne juba oma variant koos isa parandustega olemas. Mõlemat ei saanud korraga raamatusse panna.