Lossi tühjendamine

Olin kuningalossis. Kuningas läks magama. Lossis viibis veel üks võõras. Hakkasin teda välja viskama. Ta ei tahtnud minna, mistõttu murdsin tema luid. Aga lossi hakkas rahvast juurde tulema ja järjest rohkem. Olin d'Artagnan. D'Artagnan hakkas kirjutama ümbriku peale olukorra kommentaari. Niiviisi ähvardas saaja aadress muu jutu sisse ära kaduda. Et seda ei juhtuks, sai saaja aadressile raam ümber tõmmatud. Muu jutt algas kõrgemalt. See oli alles "Kolme musketäri" esimene peatükk. Oli veel kirjutamata traditsiooniline algus, kuidas gaskoonlane d'Artagnan kodukohast Pariisi suundub. Selle kohta, et kuninganna magamise ajal ei tohi lossis võõraid olla, ei olnud veel seadust. Nüüd võeti see vastu, aga sellega tehti järeleandmisi. Külalised tohtisid selle järgi lossis viibida tund aega pärast kuninganna magamaminekut. Kuninganna magas teisel korrusel, aadlikud ja vaimulikud võisid minna esimese korruseni, lihtrahvas nullkorruseni. Rahvast hakkas iga päev palju käima. Sissesaamiseks pidi ostma uksel pileti. Piletimüüja selja taga oli ilus suur lillepeenar, kus kasvasid ainult ühte liiki lilled. Rääkisin, et ühes malepartiis ei löönud vastane odaga diagonaalis, vaid mingi täiesti uue nurga all. Karistusalas ei olnud väljade piirid eristatavad. Olin kirjutanud blogis Steinfeldtist ja pilte joonistanud. Nüüd leidis keegi need otsingumootoriga üles ja joonistas minu kahte pilti jäljendava uue pildi, mis oli teistsuguses stiilis. Olime ühel saarel ja hakkasime sealt Hiiumaale sõitma. Kodus olin mõelnud, et mulle reisimine ei meeldi, aga seoses Hiiumaa reisiga võtsin ennast juba teist korda kokku ja läksin kaasa. Küsiti, mis puu see on, mida Hiiumaal palju kasvab. Vastati, et kadakas. Mina ütlesin, et Hiiumaal on kadakaid vähem kui Saaremaal ja suuremaid puid rohkem. Öeldi, et üks taim ikka veel õitseb. Eelmine kord Hiiumaal käies oli giid rääkinud, et Hiiumaal õitsevad taimed kauem ja värvilisemalt kui mujal. Seisime laevas rivis ja hoidsime üksteisel kätest kinni, et mitte ümber kukkuda. Laev jõudis saareni, aga ei peatunud, vaid sõitis edasi mööda jõge. Ta tõusis lendu. Tekkis küsimus, kas me kukume vastu kuiva maad puruks. Aga selgus, et laevajuht on arvestanud, et maandume teisel pool kuiva maad ohutult merevette. Hakkas siiski tunduma, et ta on arvestanud natuke valesti ja meri jääb natuke liiga kaugele. Mina ei hakanud mereni jõudmist või mittejõudmist ära ootama, vaid päästsin ennast kahe käega ühest puutüvest kinnihaaramise teel.

Olin liitunud ühe uue võrgulehega. Seal sai liituda ka gruppidega, aga seda ma polnud teinud. Nüüd tuli mõte, et võiks liituda grupiga, mida tähistatakse eestikeelse sõnaga "kirjandus". Oli olemas ka vastav ingliskeelne grupp. Vanal võrgulehel olin grupis "unenäod". Mulle võidi uuel lehel ka öelda, et minu blogi põhisisu moodustavad unenäod ei ole kirjandus. Minu meelest unenäo üleskirjutamine oli küll dokumenteerimine, aga magamise ajal unenäo väljamõtlemine ise oli kirjandus. Vaatasin, kes selle grupiga varem liitunud on. Igal liitunul oli kindlat värvi pliiats, millega ta kirjutas. Mind huvitasid sinised pliiatsid. Mõni pliiats oli ära murdunud ja omanikud polnud neid teritama hakanud. Võisin seda teha nende eest. Otsustasin, et loen hoopis hariliku pliiatsiga kirjutatud blogisid. Bristol ütles, et Contra blogis oli viidatud kõigile luulekogudele, väljaarvatud minu omad. Nüüd oli Bristol minu omad ka lisanud. Ütlesin, et võibolla Contra arvas, et ma plagieerin teda. Bristol vastas, et Contral on see probleem, et kõik kirjutavad tema stiilis. Minu raamatutest oli Contra stiilis tegelikult ainult esimene luulekogu ja selle kirjutasin ka enne Contra teoste lugemist. Minu võrguluulekogudest oli Contra stiilis samuti ainult esimene. Sealt jätsin vist otseselt Contra eeskujul kirjutatud luuletused välja. Minu raamatutele ei olnudki vaja igal võrgulehel viidata, sest need olid minu koduleheküljelt niigi kättesaadavad. Mõtlesin, et oleks võinud küsida, kas Contra Klausi raamatule viitas. Aga Bristol oli juba läinud. Läksin ruumi, kus olid minu klassikaaslased. Nad olid mind palju aastaid näinud, aga neil ei olnud vist minu kohta midagi meelde jäänud, sest ma rääkisin vähe. Neile oleks võinud öelda, et vaadaku siis silmadega. Tegelikult varem kui keegi oli öelnud, et oli midagi silmadega vaadanud, ei olnud see mulle meeldinud. Lonkasin ühe jalaga, aga mitte sellega, mille peal oli nahavähk. Üks õpingukaaslane oli longanud juba enne mind ja täpselt sama moodi nagu mina nüüd. Tema oli vist ka vaimselt haige nagu minagi, siis võidi öelda, et kõik vaimselt haiged hakkavad lonkama. Raun ütles, et ta jäi ühest kõrvast kurdiks. Varem oli ta öelnud, et on kaotanud seitse hammast, aga mõlemad jutud olid vist väljamõeldised. Kui ta päriselt ühest kõrvast kurt oli, pidi ta telefonitoru teise kõrva juurde panema. Tõnu ütles, et mõlemad Bidstrupi raamatud on ühe halvad - ühes on erootika ja teises poliitika. Bidstrup tahtis maailma paremaks muuta, aga arvas, et tee sellele on kommunism. Mina arvasin, et vähemalt Bidstrupi joon on hea. Ütlesin, et võibolla ta muutis kommunismi paremaks. Vastati, et kommunistid enam võimule ei tule. Vaieldi vastu, et Prantsusmaal ja Itaalias hakkavad nad populaarseks muutuma. Mina ütlesin, et kui tekib elektripuudus või mingite ressurssside puudus, muutub olukord ühe päevaga järsult. Maria ja üks teine tüdruk naersid ja kordasid sõna "järsult". Väljas olid äike ja tuul. Vahepeal läks lamp pimedaks. Rääkisime, et tormi ajal võib seda juhtuda. Kui mingi maja läheb pimedaks, tuleb sellest helistada vastavasse asutusse, aga igas suures majas elab tavaliselt täpselt üks nii aktiivne inimene, kes helistaks. Vaatasime ema vanu joonistusi. Ühel pildil rääkis pesumasin lapsega. Pesumasin oli väga naise moodi. Üks pilt oli kapis rippuvatest riietest. Juurde oli kirjutatud kommentaar, et üks riideese on märg sellepärast, et mäe peal on kallak. See tähendas, et oli käidud suusatamas. Viimane pilt oli tehtud kooli seinalehe jaoks ja see oli halvem, sest seal oli kommunistlikke elemente. Aga kõik elemendid ei olnud kommunistlikud, vaid oli kujutatud ka, kuidas poisid tüdrukutele õrna näoga otsa vaatasid.