Tagasivaade valimistele

Ajakirjanduses kasutatud sõnadest jääb mulje, nagu oleks europarlamendi valimisaktiivsus olnud suur. Tegelikult enamus kodanikke ikkagi valima ei läinud, nii et aktiivsus oli endiselt väike. Aktiivususe suurenemist võrreldes eelmise korraga on seletatud majanduskriisiga. Aga samas on öeldud, et mujal Euroopas aktiivsus langes, kuigi seal on ka kriis. Kui kriis juba on, siis saab nähtavasti kõike kriisiga seletada, ükskõik mis juhtub.

Käisin kohal ühel valimisdebati üritusel ja kirjutasin mitu valimiste teemalist sissekannet, mida saatsin veel mujale edasi. Ka mulle kirjutati. Elektronkirju tuli kolmelt kandidaadilt - Mart Nikluselt, Martin Helmelt ja Silver Meikarilt. Neljas kirjutaja oli partei nime all Vene Erakond Eestis. Selle kirja avatekst oli paralleelselt eesti ja vene keeles, edasi sai klikkida ainult venekeelsele lisale. Sel puhul tuleks mainida, et Euroopa Parlamendis on olemas tõlge kõigi ametlike keelte vahel, aga vene keel nende hulka ei kuulu.

Minu blogist otsiti kampaania ajal kandidaatide nimedest konkurentsitult kõige rohkem Indrek Tarandi oma. Paar korda otsiti ka IRL-i kandidaatide nimesid. Üleskutset kellegi konkreetse poolt hääletada ma ei teinud. Lõpuks valisin rohelised, kaaludes teise variandina kellegi eurokriitilisuse alusel valimist. Eurokriitilised jõud võitleksid rahvuse väljasuremise vastu, rohelised inimkonna väljasuremise vastu. Kuna inimkond tervikuna on tähtsam, eelistasin rohelisi, kes jäid esimestena saadikokohast ilma. Mulle siiski ei meeldinud Peep Mardiste kampaania ajal avaldatud seisukoht, et Euroopa Liitu tuleks võtta ka Türgi. Nimekirjas kõrgemal kohal olnud Strandberg on varem teinud eurokriitilisi avaldusi, aga nüüd on ta asunud seisukohale, et ilma Euroopa Liiduta poleks Eestis keskkonna heaks tehtud niigi palju.

Indrek Tarandi puhul ei ole selge, kas ta sai nii palju hääli tänu kampaania ajal väljendatud seisukohtadele või televisioonist tuttavale näole. Seisukoht, et kinnised nimekirjad on demokraatia piiramine, on õige. On ikka vahe, kas Reformierakonda oleks läinud esindama nimekirjas kolmandale kohale pandud Gräzin või keegi teine, nagu see nüüd juhtus. Ja vahe olnuks ka Ojulandi ja Meikari vahel. Iseasi, et europarlamendis ei saa Tarand Riigikogu töösse valimiskorra määramisel sekkuda. Kui just ei võeta arvesse talle antud hääli kui meeleavaldust.

Eilses sissekandes seadsin kahtluse alla valimiste õiguspärasuse, sest valimisjaoskonnas polnud kabiinide ees eesriiet. Muudest jaoskondadest avaldatud fotod näitavad, et see probleem polnud siiski üldine. Oma jaoskonna tulemusi protestida ma ei kavatse, aga loodan, et järgmine kord on eesriie olemas. Selle puudumine ebamugavustundest hoolimata minu seekordset valikut ei mõjutanud. Ükskord varem on seda siiski juhtunud, nimelt üliõpilasesinduse valimistel. Tol korral võtsin hääletussedeli välja, aga nähes, et ei ole kabiini ega sedeli kokkumurdmise võimalust, jätsin hääle andmata. Ja võibolla selle mõjul jätsin järgmistel kordadel üliõpilasesinduse valimistele üldse minemata.