Luulekogu "Videvik"

Täna tuli trükikojast Hando Runneli luulekogu "Videvik". Kui autorile öeldi, et selle pealkirjaga ajaleht on juba olemas, siis ta eitas, et pealkiri oleks pandud ajalehe järgi ja ütles, et teab hoopis selle pealkirjaga noorsooromaani.

Kaanel pole kujutatud videvikku, vaid öötaevast. Sees on autori illustratsioonid, mille kohta ei oska öelda, mida seal kujutatud on.

Luuletuste kohta arvasin pealkirja põhjal, et need on vabavärsilised. Et pealkiri viitab inimese vanemaks saamisele ja vanemaks saades hakkavad riimid vähem ja vabavärss rohkem meeldima. Aga enamus luuletusi on siiski riimilised, kuigi esineb ka vabavärsilisi. Suur osa luuletusi on juba varasematest raamatutest tuttavad.

Kui mulle on öeldud, et minu esimene luulekogu "Maailmakord" oli liiga isa stiilis, teine kogu "Uneriik" aga täiesti originaalses stiilis, siis "Videvik" sarnaneb teema poolest rohkem "Uneriigile". Nimelt on "Videvikku" koondatud eelkõige õhtu- ja ööteemalisi luuletusi. "Uneriik" rääkis unenägudest, seega samuti ööst.

Raamatu "Videvik" paksus ilma sisukorrata on 69 lehekülge. Sõna "videvik" leidsin neljast luuletusest. Need on riimiline avaluuletus lk. 7, samuti riimiline lk. 10, vabavärsiline lk. 59 ja riimiline lk. 68. Viimases neist esineb seda sõna kaks korda.