Lossihiiglane oli vist eile üles ärganud

Kassi ja hiire multifilmide kohta räägiti, et enne kui neid tegema hakati, osteti kõigepealt kaks pilti. Aga need pildid olid mahukad, sest need sisaldasid kõiki erinevaid asendeid, mis kass ja hiir said võtta. Näidati mõnesid neist asenditest. Mõtlesin, et filmi tegemise ajal peab kunstnik kogu aeg valima, millised neist asenditest väljendavad emotsioone. Oma toas tahtsin ma õppida, aga Tõnu ja Henn kuulasid seal muusikat, mis segas. Nüüdsest pidid kõik õppimised sellised olema. Tõnu ütles, et minu kassettidel on ka päris head muusikat. Vastasin, et minu kassetid on kõik head. Lisasin, et aga Hennu kassettidel on halvemat muusikat ka. Tõnu vaidles vastu, et minu ja Hennu kassettidel on täpselt ühesugune muusika.

*
Hakkasin lugema 19. sajandi ajalehest Tõnissoni artiklit Rahvuslaste Klubi asutamisest. Isa ütles, et ega Tõnisson oli nende vaimne juht. Mina artiklist ei leidnud, et Tõnisson oleks öelnud, et ta ise selle liikmeks astus. Aga selles mõttes oli isal õigus, et tol ajal oli Tõnisson kõigi eestlaste vaimne juht. Kuigi hilisemal ajal seostus Rahvuslaste Klubi rohkem vabadussõjalastega. Vabadussõjalaste ja Rahvuslaste Klubi põhiseaduse eelnõud olid üksteise sarnased. Või ma olin vist lugenud, et Tõnissoni erakond tahtis oma eelnõud esitada Rahvuslaste Klubi kaudu.

*
Suures wc-s ei olnud enamuses kabiinides potte ja teised olid kinni. Kui need vabanesid, siis selgus, et seal ajasid potid juba üle ääre. Lisaks kõndis uksest pidevalt sisse-välja selle maja naistöötaja, kes tahtis olukorda kuidagi parandada. Nii lahkusin wc-st seda kasutamata. Ühes koridoris võtsin ühe klassivenna endale selga ja roomasin järgmisele korrusele. Seal püüdsin lugeda ühte raamatut, aga selle lehekülgede järjekord ja leheküljenumbrite järjekord ei langenud kokku. Kinosaalist hüüti, et keerake ukse taga hääl kinni, kohe algab film. Filmis oleks endas ka häält tehtud. Mõtlesin, et kui me laeva peale läheme, siis seal on paremad wc-d. Tallinnast Tartusse jõudes kõndisime Toomemäel. Rääkisin, et Tartus on palju paremad wc-d kui Tallinnas, Tartu on palju kultuursem linn. Ma siiski ei kiirustanud ühtegi sisenema. Toomkiriku müüride vahel nägin hiiglast. Ütlesin, et lossihiiglane on vist eile üles ärganud. Toomkiriku müürid tundusid eelmise korraga võrreldes paigast nihkunud ja rohkem varisenud. Läksime ühte teise kirikusse, kus algas jumalateenistus. Mõtlesin, et istun sellisesse kohta, kus saab teiste pealt vaadata, millal peab püsti tõusma ja millal maha istuma. Vasaku seina ääres olid üheinimese istekohad. Mõtlesin, et istun nii, et piiskop minu vaatevälja jääks, tema ikka teab tõusmise aegu. Läksin ja valasin kirikuõpetajale ja teistele inimestele midagi pähe ja andsin neile kirikus olevatest riiulitest võetud raamatuid. Seejärel andsin neile pliiatsiterasid, et nad kõik üles kirjutaks. Kõndisin uuesti kiriku ukseseina suunas. Kõik jälgisid vaikides, kuidas ma pahandust teen. Ukse kõrvalt leidsin huvitavaid venekeelseid raamatuid. Otsustasin mõned neist koju kaasa võtta. Võtsin raamatud "Moldaavia" ja "Moskva liikumised". Majandusraamatuid ma ei võtnud, sest majanduse kohta kirjutasid kommunistid ainult valepropagandat. Pajur oli kirjutanud, et mõni raamat on täiesti jabur. Ise ei osanud ma nii kriitilise pilguga lugeda.