Magasin istuvas asendis ja vennad ründasid mind. Küünistasin neid selle eest igal rünnakul ja ütlesin, et nad ei topiks mulle sõrmi silma. Kui Henn majast välja läks, siis järgnesin talle. Küsisin, et ma viimases unenäos küünistasin teda, kas tal käe peale rohtu ei ole vaja panna. Tegelikult teadsin, et unenägu jätkub. Henn ütles, et rohtu ei ole vaja. Mina ütlesin, et võibolla tuleks pantenooli panna.
*
Pühkisin vana korteri hoovi taguse Anne tänava hoovi maja ümbritsevalt kõnniteelt lehti. Maja ühel küljel pühkisin lehti otse edasi, teisel küljel pühkisin nad muruplatsile. Maja teises otsas nägin inimest suure koeraga. Mõtlesin, et õnneks on see koer veel kaugel. Aga kui koer oleks juba möödas olnud, siis oleksin mõelnud, et õnneks on ta juba möödas. Istusin raamaturiiuli ääres ja käsi sirutus mitme erineva raamatu järele korraga, mille vahel ma ei suutnud valida. Mõtlesin, et kirjutan lasteraamatuid enda lapsepõlvemälestuste põhjal. Isa ütles teises toas kellelegi, et tema lastel on sündides raamatud juba ees. Võtsin riiulist Saabastega Kassi raamatu. Seal oli kirjutatud, et Saabastega Kass oli täiesti üksik. Tal olid salateadmised, millest ta kellelegi ei rääkinud, aga sobival hetkel ta rakendas neid. Toodud oli ka imestava näoga täiskasvanud inimeste pilte. Mõtlesin, et kui Tõnis ja Joosep suuremaks kasvavad, siis hakkan neile lasteraamatuid laenama, nii nagu vanasti ise vanaemalt laenasin. Laenatud raamatuid tagasi küsida oleks imelik, sest miks peaks lasteraamatud olema minu, mitte laste käes. Aga kui ma ei küsi tagasi, siis võib neil tekkida harjumus, et teiste käest laenatud asju ei vii ka tagasi. Raamatut välja laenates tuleks öelda, et esialgu annan selle nende kätte ja vajaduse korral küsin tagasi. Koolis oli vist esitatud küsimus, mis tähtkujusse Päike kuulub. Tegelikult Päikest ei olnud paigutatud ühtegi tähtkujusse, sest kui Päike paistis, ei olnud teisi tähti näha. Või siiski, Kuu ja Veenus võisid Päiksega korraga taevas olla. Siis oleks võinud leiutada kolmnurkse tähtkuju, mis koosneb neist kolmest taevakehast. Veenuse kohta ma võisin taevast näidata, et see on Veenus. Selle põhjal võidi arvata, et mul on suured teadmised, aga tegelikult tundsin Veenuse ära ainult suuruse, mitte asukoha järgi. Päike asus üsna oma galaktika servas.
*
Meile õpetas ajalugu V. Made. Peeter P. rääkis, et ta oli raamatukogus leidnud Made raamatute paki, mille abil ta meile järgmist tundi ette valmistada kavatses. Nende raamatute abil oli Peeter esimese kontrolltöö valmis kirjutanud, enne kui üldse selgus, mis on kontrolltöö küsimused. Selle paberilehe kavatses ta kontrolltöö ajal õpetajale antavate paberite hulka sokutada. Ütlesin, et ega meil ei olegi sel õppeaastal ühtegi kontrolltööd olnud, on ainult suulised küsimised. Suuliste küsimiste ajal on palju lollakamad küsimused ja hinne ei ole nii kindel. Tegelikult oleksin võinud öelda ka vastupidi, sest ülikoolis olid mul paremad hinded just suulistel eksamitel. Ütlesin, et mulle ei ole hinded enam nii tähtsad kui varem, sest nüüd ma olen juba piisavalt kaugele välja jõudnud. Enne mul oli vaja jõuda magistrantuuri, aga nüüd olen sinna välja jõudnud ja doktorantuuri minna ma ei kavatse. Mõtlesin, et see kavatsus võib veel tekkida.
teisipäev, detsember 21, 2010
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
0 vastukaja:
Postita kommentaar