Laps tahab muusikat ja plekk-konna

Istusin arvuti taga, kui kuulsin oma toast hüüdeid "Lallu! Lallu!" Läksin sinna. Seal seisis üksinda Joosep ja vaatas kõrgele maki poole. Panin selle mängima. Joosep ronis minu voodi peale ja hakkas hüppama. Iga hetk tundus, et ta kukub pikali. Varsti võttis vanaema Joosepi sülle. Kui Joosep leidis riiuliservalt võtme, hakkas ta hüüdma "Konn! Konn!" Tegelikult ei olnud tegemist selle võtmega, millega plekk-konna üles keeratakse. Õige võtme asukohta ma teadsin, aga konna enda üles leidmine võttis aega. Kogu otsimise aja nõudis Joosep konna. Hiljem hakkas ta lallu nõudma ka teises toas, kus makki ei olnud. See pidi tulema vist mobiiltelefonist või mingist sellisest seadmest. Igatahes öeldi, et praegu ei saa, sest pole magamamineku aeg. See ajas Joosepi nutma. Öeldi, et näidake talle teisi asju, siis läheb meelest. Kui hakati näitama äratuskella ja muid selliseid asju, läkski nutt kohe üle. Kui Joosepit väljumiseks riidesse pandi, rääkisid mänguasjad vanaema häälega, et Joosep on tubli poiss, Joosep läheb autosse kuuse juurde.