Jõõra-jõõra

Istusime meie vana maja ees. Rääkisin emale, et mina olen uhke nii selle üle, mis mulle maitseb, kui ka selle üle, mis mulle ei maitse, aga teistele inimestele valmistab see kannatusi. Kõndisime majade vahel ringi. Rääkisin, et Nõukogude ajal ütlesid kõik, et nad said vene keele iseenesest selgeks, aga tegelikult inglise keelt nad samal ajal ei osanud. Jõudsime maja ette tagasi. Üks mees tegeles seal oma autoga. Ütlesin, et mina Venemaa valitsejat ei karda. Kui vaja, viskan kiviga ja tegelen pärast seda oma asjadega edasi, palju aega ei kuluta. Mees pakkus mulle virsikuid. Ütlesin, et ei taha. Ta pakkus teist korda. Ütlesin jälle, et ei taha. Kui ta kolmandat korda pakkus, sõin ühe virsiku ära. Mõtlesin, et see võis mürgitatud olla.

*
Ühele mehele oli üks usulahk ühe tiitli andnud. Mulle öeldi, et see tiitel näitab, et nad on tuttavad viis aastat. Lisati, et sellel usulahul on selline taktika, et kahekümne aasta pärast on sellel mehel üks teine tiitel. Püüdsin minna wc-sse. Mul oli jalad muutunud x-jalgadeks ja kõndida oli väga raske. Kui wc uksest sisenesin, jõudsin selle mehe kööki, kus ta ise istus.

*
Köögis oli palju peotoite, mida valmistuti kandma suurde tuppa lauale. Mul tekkis neid toite nähes suur isu, aga ma ei tahtnud neid enne peo algust süia, muidu poleks peolauale jätkunud. Olin unine. Võtsin oma suure toa sahtlist vana märkmiku, mille vahel oli raamat Tõnis Mäe lauludega. Vaatasin seda raamatut. Ütlesin Helinale, et see on õige raamat lugemiseks. Näitasin, et selle libedale kaanele kirjutades tuleb väga ilus kiri. Helina vaatas. Ta ütles, et see raamat ilmus ammu. Vastasin, et ajalehes kirjutati, et see ilmus 70-ndatel. Oleks võinud lisada, et 1970-ndad ei olnud mingi ammu, sest siis ma juba sündisin. Ja üldse see aeg, mille kohta palju informatsiooni on, ei ole ammu. Alles aja kohta enne Eesti Vabariigi loomist võib ammu öelda. Mainisin seda raamatut ka emale. Ema tuli ja keeras selle lehti tagurpidi kuni esikaaneni. Kui ta nägi kaanel Helina nime, läks ta minema. Ma hoidsin kõiki Helinalt saadud asju tähtsamatel kohtadel. Tegelikult need huvitasid mind ennast ka. Läksin vannituppa. Mõtlesin, et ma olen teinud päevaplaani, et iga päev tuleb kulutada tund aega maletreeningule, aga tegelikult mul teine ajupoolkera on tugevam. Tahtsin kraani kinni keerata, aga see ei õnnestunud. Mõtlesin küsida emalt, kas kraan päriselt ka jookseb või on see hallusinatsioon. Et mõistus selgemaks läheks, hakkasin arvu 2 astendama. Sain kraani siiski enne ema poole pöördumist kinni. Läksin vannitoast välja ja korrustasin arve edasi. Jõudsin üle 800. Magamistoas istus Klaus ja tema juurde läks Tõnu. Tõnu kasutas väljendit "kuradi koer". Ütlesin, et kurat ilmub hoopis kassi kujul. Klaus näitas enda ees rippuvale punasele hommikumantlile ja ütles: "Kuradi kass." Vaatasin seda ja ütlesin: "Jõõra-jõõra-jõõ."