Valged jõulud

Nüüd ongi need valged jõulud, mida laulus igatsetakse. Võiks isegi öelda, et liiga valged. Eile olin päev läbi toas ja öösel magasin, nii ma ei näinudki, kuidas nii tohutu lumi maha sadas. Lund oli juba varemgi väga palju, aga tänaseks on see veel kahekordistunud. Oleks ikka tahtnud näha, kui tihe see sadu oli, mis sellised hanged tekitas. Eile valgel kellaajal vaatasin aknast välja, aga mingit erilist sadu veel ei märganud. Kui täna väljas käisin, langes ka helbeid, aga mitte eriti tihedalt. Mõnes kohas ei olnud keegi kõnniteid puhastanud. Paljudel inimestel oli küll töine jõulupüha lund kühveldades. Kui püha ei oleks, oleks võibolla olnud veel vähem aega lund koristada. Mõni auto on peaaegu üleni lume all ja mõne maja esimese korruse aknad poolest saadik hanges.

Täna külaskäimisi ei olnud. Hommikul öeldi mulle, et ma võiks aidata kartulisalatit lõigata. Kui arvutikellaaeg sai läbi ja tahtsin hakata lõikama, öeldi, et täna me siiski kartulisalatit ei tee. Seda rohkem sai hapukapsast süia. Lõunasöögi ajal kallasin endale nagu tavaliselt keefiri, aga ebatavalisema joogina pakuti ka kakaod. Kuna on olemas kohvisõltuvus, siis küsisin, kas kakaosõltlasi ka on. Vastati, et väikestel lastel on piimasõltuvus. Meenutasin, et üks minu klassivend rääkis algkoolis, et kui ta pole kaua aega šokolaadi söönud, hakkab tal pea valutama.

Eile istusin seljaga kuuse poole ja küünalde põlemist eriti ei jälginud. Täna küll pole küünlaid põletatud, aga oli aega rahulikumalt kuuske ja kuuseehteid vaadelda. Mõtlesin, et kuuseehted on nagu käbid, kuigi päris käbisugust kuuseehet ei näinud. Mul tekkis küsimus, kas käbid ka õitsevad.

Lugeda olen jõudnud ühte jõuludeks kingitud raamatutest. Esimest peatükki lugedes olin kindel, et see on ilukirjandus, aga teise peatüki juures hakkasin kahtlema, et võibolla on ajalugu. Tagakaanele oli kirjutatud, et see on siiski romaan, aga päriselt elanud inimeste elu põhjal kirjutatud. Kogu tagakaane tekst ei olnud loetav, sest sinna olid peale kleebitud hinnasildid nii kroonides kui ka eurodes. Paar päeva varem näidati mulle, et ühel raamatul oli hinnasilt kleebitud koledalt esikaane pildile. Raamatukaupmehed võiks hinnasilte kleepides käituda nagu raamatut kujundavad kunstnikud.

Aeglasesmas tempos lugesin detsembrikuu "Vikerkaart", mille põhjal tekkinud mõtete kohta tegin ka märkmeid. Mõtlesin, et lugedes märkmete tegemine on enda jaoks rõhkude ümberasetamine. Aga kui kirjutada välja ainult põhitees, siis see on selle ebaproportsionaalne võimendamine.