Geograafia magistrantuur

Pärast ülikooli ajaloo osakonna lõpetamist olin mõelnud, et rohkem ma kuskile õppima ei lähe. Aga nüüd olin astunud geograafia magistrantuuri ja mõtlesin, et hiljem võiks minna ka ajaloo doktorantuuri. Koos minuga oli geograafia magistrantuuri astunud kaks klassivenda, kes varem olid õppinud füüsikat. Nad istusid loengus minu taga. Üks neist ütles, et kui Krister joonistama hakkab, siis ma lähen närvi. Pöörasin korraks ümber ja vastasin, et muidugi, sest joonistamise ajal hakkab Krister rääkima. Loengu lõpul ütles õppejõud mulle, et ma olen paljudest loengutest puudunud. Vastasin, et see tuleb sellest, et ma ei tea, kas õppida geograafiat või ajalugu. Tahtsin astuda ajaloo osakonda, aga ei saanud sisse. Õppejõud soovitas, et ma edaspidi rohkem kohal käiks. Kodus mõtlesin, et tegelikult suur osa puudumisi tuleb sellest, et olen olnud haige. Aga geograafia loengutest oli muidu ka raske aru saada, sest ma ei olnud eelmises astmes seda õppinud. Järgmistes loengutes kavatsesin kõigis kohal käia, aga ei teadnud, kui palju ma seal räägitavast aru saan. Need klassikaaslased, kes olid geograafia magistrantuuri astunud, olid füüsikat õppinud juba doktorantuuris. Mõni tahtis kõigi erialade kõik kraadid kätte saada. Istusin jälle loengus. Tahvlile oli joonistatud ja joonistasin neid pilte umbkaudu oma vihikusse ümber. Geograafia loengud koosnesidki suurelt osalt joonistamise harjutamisest, et hiljem kaarte joonistada osata. Ütlesin pinginaabrile, et ajaloo loengutes ma tundsingi puudust sellest, et sai liiga vähe joonistada. Kui ma ajaloo loengutes joonistama hakkasin, jäi õppejõu jutt konspekteerimata, aga geograafias õppejõu juttu ei olnudki. Pinginaaber oli neljas inimene meie klassist. Temast ma varem ei teadnud, et ta siia õppima on tulnud. Ise olin enda joonistustega rahul, aga kui õppejõud oleks arvamust avaldanud, oleks võinud selguda, et tema arvates ei kõlba need kuskile, sest ma ei joonista täpselt.

*
Ma polnud mitu päeva ajalehti lugenud. Nüüd sain teada, et Leedu ja Venemaa vahel toimub sõda. Loodeti, et Leedu lööb Venemaa tagasi. Aga sõda Leeduga oli jätkuks Gruusia vastasele sõjale ja Gruusia oli sõja kaotanud. Järgmisena võis tulla Eesti ja Läti kord. Nüüd oleks pidanud Eesti vastu võtma järgmise aasta eelarve, kus oleks kaitsekulutusi järsult suurendatud. Ja kuigi see oleks olnud järgmise aasta eelarve, oleks selles öeldud, et seda raha võib juba sel aastal kasutama hakata. Ükski riik polnud Leedule appi läinud. Eesti ja Läti olid Euroopa Liidu ja NATO liikmed, aga ma ei mäletanud, kas Leedu samuti. Lugesin tänast ajalehte. Seal oli öeldud, et 7 protsenti inimestest on ühe maksu suurusega rahul, aga kolm gruppi arvavad, et see on liiga suur. Kõigis nendes kolmes grupis oli umbes 4 protsenti inimesi. Kokkuvõttes oli tehtud järeldus, et kuna 7 on suurem kui 4, siis on inimesed maksu suurusega rahul. Aga minu meelest see oli demagoogia, sest kolm korda neli on rohkem. Hüüdsin kaks korda, et 12 on väiksem kui 7. Olin sel teemal ajalehele kirja saatnud, mis oli ka avaldatud, aga nüüd hakkasid teised ajalehes kirjutajad uuesti vana jutuga pihta. Lehitsesin terve ajalehe läbi. Hakkasin kahtlema, kas Leedus ikka toimub sõda, kui seda pole tänases lehenumbris üldse mainitud. Üks venelane oli pärast Teist maailmasõda Eestisse elama tulnud. Ta meenutas, et teised venelased olid tal soovitanud mitte tulla, põhjendusel, et eestlased on külmad ja kavalad. Kui ta oli tulnud, oli taevas tiirutanud Vene lennuk. Venelane oli vaadanud taeva poole, kartes, et teda peetakse eestlaseks ja seetõttu tema pihta tulistatakse. Lendur oli mõelnud, et kui tulistamist kardetakse, siis ta tulistabki. Ta oli keeranud juba lennuki nina allapoole, et lennuk oleks tulistamiseks sobivas asendis. Aga siis ta oli ikkagi aru saanud, et tegemist on venelasega, ja ei olnud tulistanud.