Paberlennukid

Läksin Kaunase puiesteele vana maja nurgale. See tundus sellise kohana, nagu üks majanurk peab olema, mitte nagu praegusel majal. Vanasti olin seal tõukerattaga ümber muruplatsi ringe sõitnud. Praegu tundus tee muruplatsi teisel küljel väga kitsas. Kolmel kanalisastioonikaevul oli luuk pealt ära võetud. Niimoodi võis keegi sisse kukkuda, eriti pimedas. Kui tal jalg oleks juba sügavamale läinud, oleks ta mõelnud, et paneb selle maha, ja põhja kukkunud. Paistis, et ma pean muudes kohtades ka ettevaatlikum olema, et mitte ise kuskile sisse kukkuda. Tahtsin neile kaevudele kaaned peale tagasi panna. Aga üks naine ei lubanud, sest ta soendas aukudes juurvilju. Selgus, et ta oli Oudekki ema. Ma ei olnud teda ära tundnud. Sellest olin aru saanud, et paberlennukeid loobib seal Oudekki, aga polnud mõelnud, et tal on ema kaasas. Oudekki ema keetis juurvilja arvatavasti just sellepärast, et mulle keedetud juurvili ei maitsenud. Kodus hakkasid vennad paberist lennukeid tegema. Esimene lennuk ei lennanud eriti kaugele. Vennad ütlesid, et nad teevad lennukeid nii kaua, kuni saavad selgeks, millised kõige kaugemale lendavad. Mina leidsin, et kaugemale lendab lennuk siis, kui võtta paksem ja piklikum paber või vähemalt voltida niimoodi kokku, et tuleks piklikum lennuk. Ma ei saanud aru, miks vennad pidid lennukeid nii palju tegema. Kui mina olin lennukeid teinud, siis olin teinud väiksemaid. Ühe lennuki tegid vennad sellise, et see langes otse nina ette, aga väga aeglaselt ja õhus värisedes. Ütlesin, et see on kõige kauem õhus püsiv lennuk. Ükskord olime paberlennukeid rõdult alla loopinud. Isa oli koju tulnud ja käskinud kõik kokku korjata.

*
Vaatasin maleklassis maleajakirjast partiid. Meenutasin, et ükskord olin ühe mehega mänginud, tal oli lipp ette jäänud, aga ma polnud maha löönud, sest mulle oli ekslikult tundunud, et pean ennast vastase ähvarduse eest kaitsma. Nüüd lugesin peast kokku, et oda f5 tulistas lippu c3 küll: f5-e5-d4-c3. Rei tuli maleklassi ja ma pidin sealt lahkuma. Välja minnes panin ruumi tule kustu. Aga teised panid selle põlema tagasi, sest nad tahtsid veel natuke sees olla. Läksin ajaloo tundi. Ajalugu andis praegu noor praktikant. Oli toimunud kontrolltöö ja neid jagati tagasi. Nägin ühe laua peal kontrolltööd, mille peale oli kirjutatud, et see on kõige parem töö. Seega minu oma ei olnudki kõige parem. Nimetati minu nime ja anti tagasi kaks kontrolltööd. Mõlema eest olin saanud kolme miinuse, kuigi olin mõlemal kolm ruudulist lehekülge täis kirjutanud. Varem olin saanud ajaloos ainult viisi, aga selle praktikandi ajal olid kõik hinded halvad. Hüüdsin, et mida see tähendab. Mulle tundus, et tegemist on tüüpilise juhtumiga, et praktikant on hakanud ühte inimest lolliks pidama, kuigi see ei ole. Kui tema parandusi vaadata, siis üle poole paranduste olid, et ma kirjutasin tema meelest A-tähte valesti. Esines ka parandust, et praktikandi arvates oleksin ma pidanud eestikeelses tekstis kasutama ingliskeelset sõna "and". Hüüdsin valju häälega, millised praktikandi parandused on. Tema ütles klassile: kas te kuulsite, ta solvas meid ja imestab veel, et talle lõputunnistuse hinnet välja ei ole pandud. Seega oli praktikant jätnud mulle lõputunnistuse hinde välja panemata sellest hoolimata, et minu hinded ei olnud kahed.

*
Ma tundsin meetodit, et kui teksti arvutisse sisestades tuleb ette mõni täht, mida klaviatuuril ei ole, siis saab selle panna kirja niimoodi, et vajutada küünega eespoolt samasugust tähte ja seejärel kohta, kuhu ta tuleb lisada, siis ta tekibki sinna. Küsisin, kas selle nähtuse põhjuseks on vooluring. Minu meelest oli tegemist vooluga, mis läks arvutist silma sisse, silmast sõrme ja sõrmest uuesti arvutisse. Tähti sai võtta küünevajutusega ka laual olevalt paberilt. Aga kui meetodis kahtlema hakata, ei pruukinud see võte edaspidi enam välja tulla. Hakkasin kahtlema, et võibolla olen seda meetodit kasutanud ainult unenägudes.

*
Mina nägin asju terviklikumalt kui teised, saades aru, millised ohud loodust ähvardavad. Isa käis mulle peale, et ma peaministri koha vastu võtaks. Mina ei tahtnud võtta, sest kartsin, et sellel võivad olla Eesti jaoks halvad tagajärjed. Aga kui ma avaldasin ühe ajaleheartikli, siis nähti, et mul on kõigist teistest selgemad seisukohad, ja mind pandi vägisi peaministriks. Astusin ametisse päeval, kui Eesti sai Euroopa Liidu eesistujaks ja Venemaa alustas Eesti vastu sõda. Ütlesin Venemaale, et te alustasite sõda valel ajal. Katkestasin kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide diplomaatilised suhted Venemaaga. Kui tšetšeenid nägid, et Venemaal tekkis üks rinne juurde, alustasid nad uut mässu Groznõi ülevõtmiseks. Ülevõtmist alustas väeosa, kuhu kuulus 500 tšetšeeni, 500 türklast ja 500 araablast. Mõtlesin, et võiks lennata otse Moskvasse nagu Rust. Aga lennata oli siiski ohtlik, sest seekord võidi lennuk enne kohale jõudmist alla tulistada. Venelased ei saanud Eestit väga kiiresti vallutada, sest Tallinna piiramisrõngasse võtmine võttis aega. Selle aja sees oli võimalik abi organiseerida ja Lääne-Eesti saartele saabusid soome vabatahtlikud. Võibolla tulid nad ka otse Tallinnasse.