Riigist põgenemine

Ühes Aasia riigis puhkesid valitsuse vastased meeleavaldused. Sinna kogunes üle 200 000 osavõtja. Seda oli vähem kui teistes riikides, sest ma olin andnud kitsama teema. Valitseja pani oma tütre laua peale lamama ja tagus teda vastu pead. Minu toas oli valitseja öökardinad ette tõmmanud, kuigi oli päev. Tõmbasin need uuesti eest. Valitseja ütles, et kardinad ei tohi tema riigis kellelgi olla musta värvi. See ei tundunud tema puhul loogiline, sest must värv oleks olnud süngem. Kõigil olidki valged kardinad. Valitseja tuli minu juurde ja ütles, et tema riigis on mul naine ja kõik olemas. Ta oli näinud, kuidas ma koos ühe naisega jalutasin, tal kätt õlgadel hoides. Valitseja sõnade kohaselt see, kellega koos jalutati, oligi jalutaja naine. Mind pani selline arvamus imestama. Mina ja see naine tahtsime sellest riigist põgeneda, aga valitseja ei lubanud kellelgi lahkuda. Hakkasime põgenemist ette valmistama. Selleks hakkasime rahvarohkes ruumis sageli kardinaid ette tõmbama, et alt vaatama tuldaks. Aga selline võte võidi kergesti läbi näha. Meid võidi isegi spionaažis süüdistama hakata. Läksin koos selle naisega veekogusse, kus eemal ujusid piirivalvepaadid. Meie vettemineku peale hakkasid paadid liikuma. Oli karta, et nad tulistavad meid sõelapõhjaks. Läksime üle vee veekogu paatidest kaugemas osas. Paadid siiski meie juurde ei tulnud, võibolla ikkagi ei olnud meid märgatud. Jõudsime vastaskaldale, kus oli selle riigi piir. Piiril oli okastraadist ja muudest ogadest tõke. Nüüd oli otsustav hetk, kas meil õnnestub okastraatide alt läbi pugeda. Oli karta, et sinna me jäämegi. Aga pääsesime siiski läbi. Okkad tungisid meile kätesse ja jalgadesse ja tegid valu. Nüüd tuli veel valuga olukord valuta olukorraks muuta. Nüüd olime uues riigis, kus tänavad olid tühjad, aga eemalt hakkas kostma vaikset Euroopa keeles juttu. See mõjus rahustavalt.

*
Ootasin kesklinna bussijaamas bussi. Kui see tuli, läksin peale. Aga see ei osutunud kõige paremaks bussiks, vaid hakkas esialgu kodust kaugemale sõitma. Mulle öeldi, et ma oleks pidanud minema jala. Mulle tuli meelde, et mul ei ole piletit. Ütlesin, et pileti puuduse tõttu pean maha minema. Siis selgus, et kontroll oli ka peal, kuigi ta polnud seni kontrollimisega tegelenud. Aga minu juttu kuuldes ütles ta mulle, et trahv on 350 krooni. Minu arvates ei olnud tal õigust seda küsida, kui ma olin oma veast aru saanud ja valmistusin seda parandama. Õnneks jõudis buss just peatusesse ja läksin maha. Varsti läksin kogemata uuesti bussi peale, kuigi mul ei olnud endiselt piletit. Buss hakkas sõitma uut moodi, et hoidis kogu aeg uksed lahti ja peatustes seisma ei jäänud, inimesed pidid ise maha hüppama. Kartsin, et nii võib viga saada, aga nägin, et inimestel hüppamine tõesti õnnestus. Lähenes see peatus, kus tahtsin maha minna. Üks väike poiss toetus minu peale. Ütlesin talle, et ta seda ei teeks, muidu ta kukub inertsiga minu järel välja. Aga ta ei tea, mis asi inerts on. Seletasin, et inerts on see, et kui õhk või mingi muu asi ei takista, siis jätkab keha ehk punktmass ühtlast sirgjoonelist liikumist. Läksin bussist välja. Poiss tuli ikkagi minu järel. Ta ei osanud ise koju minna. Pakkusin abi, et võin ta sinna viia. Aga ta kadus juba mu vaateväljast. Mina kõndisin mööda tänavat edasi. See poiss ja üks teine poiss ilmusid tänava kõrval asuvasse aeda ja hakkasid mind kividega loopima. Läksin nende eest teisele poole teed.

*
Minu listi saadetud kirjale vastati, et ise ma teen seal listis samasugust demagoogiat. Vastaja arvatavasti lootis, et ma hakkan vastu vaidlema, aga ma ei vastanud midagi. Kabinetist tuli välja ülikooli töötaja ja ütles, et ma võin sisse tulla. Esialgu ma ei läinud, aga varsti läksingi. Kabinetis küsis töötaja mult, miks ta saab kogu aeg kirju küsimusega, kuidas ma saan ülikoolis käia. Asi oli selles, et mul oli kunstiteaduse eksam tegemata. Seletasin, et seda ei saanud teha, sest sellist ainet polnud olemas. Aga mul on ainepunktid koos, kõik astmed atesteeritud ja lõpudiplom käes, ma ei peagi ülikoolis käima. Töötaja ütles, et ta annab mulle aega selle eksami sooritamiseks järgmise reedeni. Küsisin, kas järgmise reedeni. Töötaja vastas jah. Kangilaski oleks mulle arvatavasti punktid ära kirjutanud, aga ma polnud kindel, kas ma leian ta selle ajaga üles.