Juurdekirjutatud tähed

Inimesed tahtsid Egiptusest Tartusse elama tulla. Mina ütlesin, et parem kui nad Toomemäele maju ei ehitaks, muidu tuleb puid maha raiuda.

*
Oli ajaloo tund. Mind kutsuti vastama. Vastasin õpetaja küsimusele õigesti ära, aga õpetaja tahtis, et ma veel räägiks. Mina ei teadnud, millest ma rääkima pean. Lõpuks ütles õpetaja, et no paneme siis viie, aga mõtteliselt on see neli. Mulle tuli ajaloos viisi panna, sest olin seda ülikoolis õppinud. Läksin kohale tagasi ja vaatasin oma kontrolltööd. Selgus, et õpetaja oli sinna tähti juurde kirjutanud. Mul ei olnud pastakas kirjutades kogu aeg joont teinud, ilma et ma seda oleks märganud. Õpetaja oli joont teinud minu asemel, aga mitte kõigi puuduvate tähtede puhul. Aga õpetaja parandusi oli ainult esimesel leheküljel, sest teisele leheküljele jõudes oli mul pastakas korralikult kirjutama hakanud. Läksin oma kohalt Kristjan G. kõrvale. Ta joonistas minu vihikusse roppuse. Kirjutasin juurde, et see on tema joonistatud. Õpetaja ütles mõnedele õpilastele, et tunnis ei tohi püsti seista. Mina ei seisnud ega istunud, vaid lamasin laua peal, hoides põlvi tooli põhjal ja labajalgu seljatoel.

*
Ma olin juba varem mõelnud, et klassikaaslased käivad vist ühes tunnis rohkem kui mina. Aga ma polnud kontrollinud. Nüüd kui nägin õpetaja Noorlaidu, siis mõtlesin välja, et see tund on ajalehe lugemine. Ma olin septembris tunniplaani valesti üles kirjutanud, nii et üks tund jäi puudu, seetõttu polnud ma selles käinud. Nüüd oli õppeaasta lõpp. Ütlesin Noorlaiule, et ma pole sel õppeaastal üheski tema tunnis käinud ja kõik on vastamata. Noorlaid arvas, et sellest pole midagi, sest keskkoolis ongi lubatud mõnest ainest loobuda. Sõitsin trepist alla. Direktor vist seda ei lubanud. Nägin direktorit otse enda ees, seljaga minu poole. Riidehoiu trepist alla minnes ma enam ei sõitnud, vaid hakkasin tegema väikseid hüppeid. Mõni hüpe võis tulla ebatäpne, siis ma võisin kukkuda.