Raske kirjutamata jätta

Laulu "Vanemuine" sõnad olid algselt hoopis teistsugused. Eesti rahva asemel oli juttu Soome rahvast. Autor oli küll eestlane. Lugesin seda Grenzsteini lugemikust. Minul olid uuemad sõnad laulikus. Kui mõnel peol seda laulu laulma hakatakse, siis laulavad kõik uuemate sõnadega. Vanas variandis on juttu veel hiitest, mis ateismi perioodil ei saanud heakskiitu leida. See on üldse hea lugemik. Aga mõni asi on seal hirmutav. Ei tohtivat lugeda mitte ainult pimedas, vaid ka päikese käes. Ilusam mõte on see, et kõrvavaik on vajalik selleks, et mutukad kõrva ei roniks. Tihe kaelaside pidavat rikkuma nii nägemist kui ka kuulmist. Psühhiaatrid annavad inimestele rohtu, et nad vähem kuuleks. Kui ma algkoolis käisin, pidid paremad lugejad sageli tunnis raamatut ette lugema ja siis ma lugesin kodus mõttes kordamööda nende häältega. Nüüd ma nende hääli enam nii hästi ei mäleta. Kui ma ühele klassivennale helistasin, siis ta ütles küll oma nime, aga ma arvasin ikkagi, et tegemist on vale inimesega, sest hääl oli mälestustest erinev. Riigikokku kandideerinu tänas mind, et ma andsin talle oma ainukese hääle. Mina pole kunagi talle häält andnud. Aga niipalju oli tal õigus, et kuna minu valitud partei Riigikokku ei pääsenud, siis kandus minu hääl tema parteile edasi. Võiks veel edasi kirjutada, aga algselt polnud mul üldse plaanis siia täna midagi peale unenägude kirjutada. Tahtsin maletreeningu jaoks aega kokku hoida. Siiski alustasin pimetreeninguga juba väljas jalutades. Väljas on libe. Aga üks mees sellest hoolimata tegi tervisejooksu. Või ta ei öelnud, mis on tema jooksu eesmärk. Male eesmärk peaks olema mõtlemise arendamine, et mõelda muude küsimuste üle. Aga kui praegu käib aasta kõige olulisem turniir, siis võib see olla mõnda aega eesmärk omaette.