Sinised asjad

Sinika ja mustika vahe on see, et sinikal on otsas rist, aga mustikal ring. Värv on ka natuke erinev. Aga minu meelest võib mõlemat siniseks nimetada. Kui minu õde esimeses klassis koolist koju tuli, olid ta käed alati tindist sinised. Koolis olevat nende klassile öeldud, et koolivorm on sinine ja käed on ka sinised. Minu meelest minu käed nii siniseks ei läinud. Koolisööklas olid veel sinised kartulid. Ja kooli mineku ajal tuli raadiost saade "Sinine esmaspäev". Raadiot kuulasin nii kodus hommikusöögi ajal kui ka bussis. Bussile ei mahtunud alati peale. Ükskord ootasin kolmveerand tundi bussi, aga ühelegi ei mahtunud peale. Tunnid kestsid mõnes klassis 45 ja mõnes 40 minutit. Vahel olid ka lühendatud tunnid. Kui ma õpetajate päeval tundi andsin, siis olid lühendatud tunnid. Pidin asendama geograafia õpetajat. Sellist, kes ei olnud mulle endale ühtegi tundi andnud, nii et teda jäljendada ma poleks osanud. Mult küsiti, miks mul õpetaja nimega nimesilti ei ole. Esimesse klassi minnes pidid õpilastel nimesildid laual olema. Kolmandas klassis jälle, kui tuli praktikant, kes õpilasi ei tundnud. Siis tegi ema mulle ümmarguse nimesildi, mille sai laua peale paneku asemel taskusse kinnitada. Üks klassivend pani selle hoopis enda taskusse ja praktikant ütles talle, et teab küll, et ta mina ei ole. Praktikandid annavad tundi tavaliselt halvemini kui õpetajad. Aga mõnel kirjanikul peetakse kõige paremaks just esimest raamatut. See võib tulla ka sellest, et hiljem ta juba kordab ennast. Kui tema raamatuid loetaks teises järjekorras, siis võibolla väsitaks hoopis esimene raamat. Raamatusari "Minu esimene raamat" tähendas vist esimesena läbiloetavat raamatut. Ühes sarjas ilmuvad tõlkeraamatud ei pruugi võõrkeeles samas sarjas ilmunud olla, aga eesti lugeja ostab siiski kokkukuuluvuse tõttu nad mõlemad.