Eesti iseloom

Mulle ei meeldi laulurida "Eesti mees on tantsulõvi." Mina pean ennast just sellepärast rohkem eestlaseks, et ma ei tantsi. Tsiteeritud väidet kohtabki ainult ühes laulus, ülejäänud kordadel on tegemist juba selle laulu tsiteerimisega. Rohkemates kohtades räägitakse eesti jonnist. Selle väljendi üle ma pole varem eriti mõelnud. Aga täna leidsin, et see väljend sobib minu iseloomustamiseks küll. Seda peaks olema näha juba blogist. Kirjutan iga päev ühe palju blogisissekandeid, sõltumata sellest kas lugejaid on või mitte. Ja sõltumata sellest, kas kiidetakse või halvustatakse. Kes on minult kirju saanud, teavad, et ma jätkan nende saatmist ka siis, kui enam ei vastata. Malet mängin edasi ka suurte kaotuste järel. Aga on veel olemas vanasõna, et häda ajab härja kaevu. Võibolla minu käitumine on osalt sunnitud. Või ma olen teoretiseerinud ka selle üle, et kõigi inimeste käitumine on sunnitud ja et teoreetiliselt saaks kogu maailma tuleviku välja arvutada. Vahepeal väitsin, et isegi seda pole võimalik praktikas välja arvutada, kas male algseis on valgele võidetud või viigiline, sest erinevate mänguvariantide arv on suurem kui universumi elektronide arv. Aga praegu tuli mõte, et kui üks variant on läbi vaadatud, saab selle arvuti mälust kustutada ja asendada järgmisega. Ühel öösel oli raadios saade teaduse tulevikust, kus öeldi, et võibolla muudavad inimesed kogu universumi tehisintellektiks või on keegi seda juba teinud. Kui seda saadet kirjeldasin, arvati, et tegemist oli naljasaatega. Aga minu meelest ei olnud, sest stuudios ei olnud humoristid, vaid teadusinimesed. Eestlastele olevat omane universaalsus ja selles saates arutati muuhulgas universumi päästmise võimalusi. Eestlase universaalsusest ja eesti jonnist rääkimine on natuke vastuolus. Jonn eeldaks justkui lõputult ühes suunas edasi liikumist, mis Uku Masingu arvates on iseloomulik indoeurooplastele ja mõne arvates suurrahvastele, mitte soomeugrilastele või väikerahvastele, kes tegelevad paljude asjadega korraga. Aga põhimõtteliselt saab muidugi püüda jonnakalt ka kogu maailma tarkust endasse neelata või kõiki maailma küsimusi lahendada, aja ja muude ressursside piiratusest välja tegemata.