kolmapäev, juuli 27, 2011

Sissekanded meeldisid järjest rohkematele

Pärast kirjandusmuuseumist lahkumist astusin isaga Tulviste majast läbi. Sealt lahkudes tuli mulle meelde, et unustasin kirjandusmuuseumist laenatud kausta sinna. Kirjandusmuuseumis kehtis kord, et laenutatud materjalid tuleb alati samal päeval tagasi viia. Kui ma oleksin jätnud tagastamise järgmisele päevale, oleks võinud juhtuda, et mul ei lubata seal asutuses enam käia. Läksin Tulviste majja tagasi. Leidsin maha unustatud paberi kohe sealsest isa toast laua pealt, kuhu Tulviste selle oli toonud. Paber oli köidetud nööriga kausta, kus olid kõik Tulvistete pere kirjad. Oma paberi eraldamiseks lõikasin kääridega nööri läbi. Nägin, et olin kogemata lõiganud vale nööri. Lõikasin ka õige. Kui olin oma paberi kätte saanud, jäin vaatama, kas algul lõigatud vale nöör on pooleks või mitte. Aga siis mõtlesin, et kui ma kaua uurin, võidakse arvata, et ma loen võõraid kirju.

*
Vaatasin oma vanu blogisissekandeid. Sissekannete juurde sai märkida, kellele need meeldivad. Vahetult avaldamise järel ei olnud meeldimisi palju märgitud, aga vanade sissekannete juures olid need arvud suureks läinud, sest külastajaid tuli kogu aeg otsingumootoriga juurde. Ühes sissekandes olin kirjutanud ühest maalist. Selle juurde oli nüüd märgitud, et see meeldib neljale venelasele, keda ma ei tundnud. Need olid arvatavasti kurjategijad. Blogi unenägude fail sai täis ja süsteem tekitas sellele lisaks sildi unenäod2. Varem olin aru saanud, et kogu blogile eraldatud ruum hakkab täis saama, aga õnneks oli küsimus ainult unenäofailis. Vana unenäofaili viimane sissekanne ilmus ruumipuuduse tõttu poolikult. Vaatasin ühte ajakirja. Seal oli sisukorras trükitud sama maal, millest mina olin blogis kirjutanud. Ajakirjast oli näha, et maali on muudetud - sellel kujutatud inimese suhu läks noatera. Järelikult minu oletus, et sellega on tegelenud kurjategijad, oli õige. Kirjutati, et peamine kurjategija tappis inimese põhjendusega, et temast nooremad ei tohi teda õpetada. Sellised kurjategijad vanglat ei kartnud, sest osadele inimestele meeldiski vanglas rohkem kui vabaduses.

*
Rääkisin, kuidas ma endale inglise keele loengutes käimise eest ainepunkte kirjutada lasin. Õnneks olin enamuses loengutes kohal käinud, kuigi mitte kõigis. Rääkisin, et punkte oli vaja sisse kirjutada sellepärast, et ülikooli lõpetamiseks pidi kindel arv punkte koos olema. Selle arvu oleks täis saanud lõputööga, aga kontrollida taheti juba enne kaitsmist.

0 vastukaja: